Kaks mängu, kaks 1:5 kaotust. Mis on lahti Tartu Tammekaga? Või lükkas hoopis võidukas Nõmme Kalju lõplikult ümber vabandused, et eurosarjades mänginud meeskonnad on pärast neid kohtumisi liigas väsinud?
Kuigi aktiivsemalt alustas Tammeka, asus väravaid lööma Kalju – ning neid tuli kiiresti ja hulgakaupa, kui klassikuid tsiteerida. Skoori avas 16. minutil Nikita Ivanov, kes surus Oliver Kangaslahti palli pealt minema ning saatis löögi välisküljega Kristen Lapa selja taha. Vaid viis minutit hiljem mängiti Lapaga silmitsi Bogdan Vaštšuk, kes lõi Kalju teise värava.
Kulus veel kuus minutit ja pall oli kolmandat korda Lapa selja taga. Seekord jäid kaitsjad hätta Rommi Sihiga, kes võitles lõpuni, sai palli kaitsja kanna põrkest tagasi ja suunas alumisse nurka. Tammeka kaitseliin oli omadega laiali ja selle kasutas 31. minutil ära Daniil Sõtšugov, kes spurtis äärelt väravaesisele ja lõi võrku Mihhail Orlovi söödu. Kalju võimutsemisele pani 39. minutil kauni punkti Ivanov – ta korjas lahtise palli karistusala lähistel jalale ning saatis ülitäpse löögi otse ristnurka. Avapoolaeg 5:0 Kaljule!
Et mäng oli sellega tehtud, kulges teine poolaeg üsna rahuliku palliliigutamise tähe all. Orlov tabas 53. minutil posti, 67. minutil sai Tammeka kätte auvärava – Patrick Genro Veelma teravat ja madalat tsenderdust ei suutnud Kalju kaitsja Modou Tambedou suunata mujale kui oma väravasse. Lõpuminutitel saatis Maksim Podholjuzin efektse kauglöögi veel põiklatti, Kalju 5:1 võit oli selleks ajaks aga ammu kindel.
Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:
Hädas | Tammeka kaitsjad. Palliga mängus ja pressingus tuleb mõistagi riske võtta, aga tartlasi vedas seekord alt eeskätt individuaalne võimekus. Avavärava eel kaotas Oliver Kangaslahti duelli Nikita Ivanovile, teise värava eel jäid kahevõitluses teineteise järel taas hätta nii Pedro Manoel kui ka Kangaslahti. Kolmanda värava puhul oli Rommi Siht üle Joachim Amijekorist ning seejärel lõi taas Manoel lihtsalt pallist mööda.
Neljanda värava eel suutis Tammeka suruda Kalju suisa nurgalipu juurde, ent sealt tuldi kahe pika sööduga mõne sekundi jooksul vastase väljakupoolele ja tekitati kaks-kaks olukord. Taas jäi Kangaslahti duellis pehmeks, ebaõnnestunult tegutses ka Herman Pedmanson. Isegi viienda värava puhul, kus rohkem tuli imetleda Ivanovi löögikunsti, võis Tammeka kaitsjatelt küsida, miks õnnestus Kalju ründajal teine pall täiesti segamatult endale korjata ja värava suunas teele saata.
Treeneri valitud taktika võib olla ükskõik milline ja pressing kui tahes agressiivne, aga kui kaitsemängijad individuaalselt nii palju eksivad ja duelle kaotavad, on tulemuseni raske jõuda. Tammeka kahe viimase mängu lagunemine on seda üllatavam, et seni oli meeskond silma paistnud just hea kaitsetööga.
Ravim | Haavad. Kui Tammeka viimati 46 päeva eest Hiiul käis, pandi kahe peale püsti pöörane vaatemäng. Kalju haaras eduseisu, aga seejärel sündis omaväravast viik. Lõpuks jäädi platsile suisa üheksakesi, Tammeka teenis lisaminutitel penalti, aga Henri Perk tõrjus Pedro Manoeli ääretult kehva löögi. Tammekale jäi siiski veel reageerimiseks aega ja Manoel tõi 90+7. minutil neile ikkagi võidu.
Kas see mäng Kaljule lisamotivatsiooni andis, teavad vaid mehed ise, aga kui jalg kord gaasile vajutati, ei tõstetud seda sealt enne kui kindel edu oli kätte võideldud. Mingit muret polnud sellestki, et peatreener Nikita Andrejev pidi nelja kollase kaardi tõttu sel hooajal juba mitmendat korda platsi kõrvale jääma. Teda asendanud Artjom Artjunin ei hakanud kohtumise järel salgama, et juunikuine kaotus polnud meeskonnal meelest läinud ning sellest ammutati veidi lisaindu.
Kalju võitles neljapäeval iirlaste Shelbourne’i vastu kümnekesi mehiselt ja sai palsamiks võidu kätte, kuid oli siiski avakohtumises vastasele liiga suure edu andnud. Suure pettumuse järel taas koduliigale häälestumine õnnestus aga suurepäraselt, sest avapoolajal lammutati Tammeka halastamatult tükkideks.
Küsimärk | Graafik. Eurokohtumised seavad oma piirangud, mis on arusaadav. Teisalt on just Tammeka langenud mängude edasilükkamise suurimaks ohvriks, sest nende kalender on selgelt tasakaalust välja läinud. Praegu on tartlastel käimas periood, kus 42 päeva sisse mahub vaid kolm Premium liiga kohtumist.
Karikamängud tugevuselt viienda liiga klubiga, keda võidetakse 19:0, on parem kui ainult trenni tegemine, aga ei valmista kindlasti meeskonda ette liigakohtumiseks tugeva vastasega. Samas on edasinihutamine tekitanud olukorra, kus tartlastel tuleb praeguse graafiku järgi pidada septembris 15 päeva sees viis ja oktoobris 22 päeva sees seitse liigamängu. Neid asju peaks ju ometigi saama kas või ennetavalt paremini sättida?
Aastapäev | Viiekas. Neli päeva vähem kui neli aastat tagasi juhtus Premium liigas viimati see, et Kalju lõi kellelegi juba avapoolajaga viis väravat. Toona ehk 2022. aasta 6. augustil oli kannatajaks Tallinna Kalev, keda võideti lõpuks 6:0.
Protsent | Kümnekas. Tammekale on sel hooajal löödud ühtekokku 31 väravat, neist 10 ehk peaaegu kolmandik on tulnud kahes viimases mängus. Kaks “pakki” on veel kokkusattumus, aga kui ka järgmises voorus Nõmme Unitedi vastu peaks skoor suureks kiskuma, hakkaks see juba andma märku põhimõttelisematest probleemidest.
Värskus | Uued tulijad. Premium liigas platsil käinud meeste nimistusse lisandus kaks uut nägu. Tammeka värske täiendus Joachim Amijekori kuulus suisa algkoosseisu ja rügas 90 minutit, Kalju ründaja Idalecio Dias sai pärast kolme esiliigakohtumist kätte esimesed kõrgliigaminutid. Kummagi mängija kohta ei saa põhjapanevaid järeldusi teha – kui su meeskond laseb lüüa viis väravat, pole mõtet ühe osalise ehk Amijekori peale näpuga näitama hakata. Idalecio viibis aga väljakul vaid loetud minutid ega jõudnud selle aja jooksul üldse silma torgata.
Täppisteadus | Aasta värav? Nikita Ivanovi pommlöök ristnurka kandideerib kindlasti vähemalt kuu kauneima, aga miks mitte ka aasta ilusaima värava tiitlile.
Staar | Mihhail Orlov. Kalju ründaja jäi imenapilt ilma väravasöötude “kübaratrikist”, sest kolmanda tabamuse eel ta palli ei puutunud. Küll aga sundis ilmselt just tema tegutsemine Pedro Manoeli puterdama ja eksima, mis võimaldas Rommi Sihil vabalt löögile pääseda. Kaks väravasöötu sai Orlov siiski tänu isetule tegutsemisele protokolli ja tabas lisaks teise poolaja alguses veel ka posti. Kalju ründevõimekuse osas on tänavu olnud teatavaid küsimärke, aga Orlov on hooaja lõikes end aina tähtsamasse rolli kergitanud.