Viimaste nädalate jooksul on Eestist leitud kümneid ebaseaduslikke piiriületajaid, keda organiseeritud kurjategijad püüavad siitkaudu edasi toimetada. Politsei- ja piirivalveameti kinnitusel tehakse aga nii piiridel kui ka riigi sees tõhusat tööd ning Eesti inimestel ei ole põhjust paanikaks.
Eesti saadab oma piirivalveüksuse taas kaheks kuuks Läti-Valgevene piirile, kus ebaseaduslik rändesurve on praegu kõige suurem. Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalvealal Veiko Kommusaare sõnul ei ole naabritele appi minemine Eesti jaoks midagi uut.
“Tõepoolest asub esmaspäeva hommikul järgmine rotatsioon meil Läti poole teele,” märkis Kommusaar Vikerraadio “Vikerhommikus”.
“Täna on kogu ränderünde keskpunkt Läti-suunaline ning lisaks meile käivad Läti kolleege abistamas ka Soome ja Leedu kolleegid. Seda tehakse selleks, et meil oleks tugev Euroopa Liidu välispiir ja suudaksime ohud hoida väljaspool. Meil on pigem prognoos, et seal lõppu kuskilt otsast paistma ei ole,” sõnas Kommusaar.
Kuigi peamine löök on suunatud Lätile, on illegaalselt riiki pääsenud rändajaid jõudnud ka Eestisse. Viimase kahe nädalaga on Eestis tabatud 81 ebaseaduslikult Valgevene kaudu saabunud inimest, kes on suures osas pärit Aafrika riikidest, ütles Kommusaar.
“Neid üritatakse siit läbi vahendajate edasi teistesse riikidesse organiseerida,” selgitas Kommusaar. “Selle nädala jooksul on soov esimesed kinnipeetavad ka Lätti üle anda. Põhjus on üsna lihtne: me küll aitame Läti kolleege välispiiril nii, kuidas jaksame, aga ka neil on olemas juba kokkulepitud kanalid, kuidas need inimesed liiguvad tagasi nendesse kohtadesse, kust nad oma teekonda alustasid.”
Lisaks tabatud ebaseaduslike piiriületajatele tegeleb politsei- ja piirivalveamet aktiivselt ka inimkaubitsejate püüdmisega.
“Keskendume väga tugevalt vahendajate tabamisele, kes teenivad nende inimeste liikumisteekondade pealt organiseeritud kuritegelikku tulu – eelmisel nädalal võeti näiteks kolm sellist inimest vahi alla,” ütles Kommusaar.
“Miks meie suund täna silma paistab ja miks otsitakse siit alternatiivseid teekondi? Põhjus on selles, et aastate jooksul on Euroopa Liidu liikmesriikide vahel rakendatud täiendavaid piirikontrolli- ja kompensatsioonimeetmeid ning see sõel on läinud tihedamaks. Seda tihedat sõela oleks tegelikult vaja rakendada kogu Euroopa Liidu välispiiri ulatuses, et meil oleks jätkuvalt võimalik Schengenis ohutult ja turvaliselt liigelda,” rääkis ametnik.
Muretsemiseks pole põhjust
Pärast Nõmmel toimunud intsidenti, kus elanikud märkasid kortermajas gruppi võõraid, on kerkinud küsimus elanikkonna turvatundest. Kommusaar rõhutas, et muretsemiseks pole põhjust, kuid ametivõimud on tänulikud igasuguste vihjete eest.
“Kindlasti ei ole täna põhjust paanikaks ja oleme väga tänulikud inimestele, kes meile kahtlastest liikumistest teateid annavad,” lausus ta. “Kümnetes gruppides liikumine ei ole tavapärane ja viitab pigem sellele, et neil inimestel ei pruugi kõik dokumendid korras olla. Nad on siia jõudnud teekondi pidi, mis ei ole legaalsed. Üksikinimeste pealt elanikel kindlasti paanikat ei ole ja selleks ei ole ka põhjust,” lausus Kommusaar.
Küsimusele, kas rändesurve võidakse ühel hetkel suunata otse Eesti ja Venemaa piirile, vastas Kommusaar, et see on reaalne oht.
“Mõned aastad tagasi tehti sarnaselt Soomega selliseid piiriületuskatseid ka meie piiripunktides. Peale seda neid katseid enam olnud ei ole, aga oht on reaalne ja tegelikult eksisteerib,” nentis Kommusaar.
“Me teame, et neil on olemas nii tehnilise toe vahendid kui ka piisav hulk inimesi, et korraldada sedalaadi üritusi edaspidi kas meie või põhjanaabrite piiridel. Täna me pigem näeme, et seda lähiajal ei juhtu. Olukorrad muutuvad aga üsna kiiresti – kui ühest piirkonnast enam suurel hulgal üle ei saa, siis kahtlemata otsivad organiseerijad alternatiivseid võimalusi. Tänaseks küll Valgevene, aga varasemalt ka idanaaber Venemaa toel pole sellised olukorrad meie jaoks kindlasti välistatud ja võivad üsna suure tõenäosusega juhtuda,” selgitas Kommusaar.