Õngitsuskirjadega püütakse jätta muljet, et tegu on Telia saadetud arvega, ning kiri sisaldab linki, millele petturid meelitavad heauskseid kirja saajaid klõpsama. Telia küberturbeeksperdi Raivo Malteri sõnul ei tohiks kirja saajad kindlasti sellistele linkidele vajutada ning sealt edasi oma isiklike PIN-koodidega tehinguid kinnitada, kuna see ongi kurjategijate eesmärk – saada ligi heausksete inimeste pangakontodele.
Praegu levivad õngitsuskirjad tunneb ära kahtlase e-postiaadressi järgi, millelt kirjad on saadetud ning millel pole Teliaga mingit pistmist. Telia saadab oma klientidele arveid üksnes ametlikult e-postiaadressilt arved@telia.ee.
Samuti tunneb petukirjad ära selle järgi, et nendes pole ühtegi viidet kliendi andmetele ning sealt puuduvad näiteks kliendi nimi ja aadress, mis on tavaliselt kirjas teenusepakkuja saadetavatel ametlikel arvetel.
„Ükskõik kelle nimelt taoline kiri tuleb, alati tuleb kahtluse korral kirja ja selle saatja õigsust kontrollida. Enne kirja õigsuses veendumist ei tohi ühelegi kirjas sisalduvale lingile või nupule vajutada. Teenusepakkujate puhul on parim kontrollimisvõimalus nende ametlikud kanalid. Igal korralikul ettevõttel on kindel veebiaadress, millelt avaneb tema koduleht ning kust saadetakse selle ettevõtte ametlikke kirju. Kui kiri on saadetud kliendile natukenegi erinevalt aadressilt, tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ja kahtlustav,“ lisas Malter.
Telia tuletab meelde, et ettevõtte kliendid saavad alati oma arvete täpset ülevaadet kontrollida Telia iseteeninduskeskkonnas https://iseteenindus.telia.ee/.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (56)