President Konstantin Pätsi ümbermatmisel leitud jalanõusid on aastakümneid hoitud Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu seifis ning nüüd otsitakse neile püsivat hoiupaika. Jalanõud ilmusid välja paar päeva tagasi Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi aastakoosolekul.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikme ja arheoloogi Ants Kraudi sõnul leiti jalanõud 1990. aastal Konstantin Pätsi säilmete väljakaevamisel haigla kalmistult Tveri lähedal. Jalanõud olid Pätsile pärast tema surma haiglas matuseks jalga pandud.
“Kui Eesti Muinsuskaitse Selts 1990. aasta 22. juunil presidendi säilmed välja kaevas, siis korjasime kõik kaasasolnu arheoloogide kombe kohaselt üles ja võtsime kaasa, kirstujäänuseid oli säilinud väga vähe,” ütles Kraut. Lisaks jalanõudele leiti kangatükke ja nööpe. Jalanõud jäeti pärast Pätsi ümbermatmist Metsakalmistule kaasa panemata.
Jalanõud olid kuni hiljutise ajani hoiul Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu seifis. Kraudi sõnul võttis ta koos arheoloogide grupiga esemed seifist välja pärast arheoloogiakogu kolimist ning neid näitas neid eelmise nädala reedel Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi üritusel ühepäevasel väljapanekul, kus osales ka presidendikandidaadiks pürgiv Maive Rute.
“Täna oli väga emotsionaalne moment. Pätsi põrmu väljakaevamisel osalenud Ants Kraut tõi selle reliikvia täna Paidesse Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi aastakoosolekule kaasa. Tegemist on President Pätsi jalavarjudega. Need pandi haiglavangis surnud Presidendile haiglasusside asemel jalga, et vähegi viisakamat matust korraldada,” kirjutas Rute sotsiaalmeedias.
Praegu otsitakse esemetele püsivat ja väärikat hoiukohta. Kraut peab sobivaks lahenduseks Eesti Riigivanemate Muuseumi, kuid tema hinnangul vajaks muuseum riigilt suuremat toetust ning sobivaid ruume. “Eesti riigil võiks sellekohane muuseum olla,” ütles ta.
President Konstantin Pätsi pojapojapoeg Madis Pätsile tuli jalanõude säilitamine üllatusena. Ta tõdeb, et kuigi pole arheoloogide tavadega kursis, siis tema hinnangul oleks pidanud need ümbermatmisel hauda jätma.
Madis Pätsi tütar avaldas imestust, kas pole sündsusetu sellisel moel Pätsi jalanõudega ümber käia. “Kas pole siiski üsna sündsusetu võtta inimese kalmust tema viimaseid jalanõusid “suveniiriks”, hoida neid kusagil koduriiulil (?) üle kolmekümne aasta ja siis kõigile vaatamiseks välja panna?” küsis ta.
Lisaks Pätsidele leidus veel neid, kellel tekkis küsimusi selles, kus tennised olid varem ja kas neid on hoitud ikka museaalile vastavate nõuete kohaselt.
Näiteks oli kriitiline ka kirjandusteadlane Aare Pilv, kes kirjutas sotsiaalmeedias, et Kraut jättis jalanõud enda valdusesse.
“Ma isegi ei oska seda teistmoodi kirjeldada, kui see on. President Pätsi säilmete väljakaevamisel osalenud mees jätab enda valdusse jalanõud, millega president maeti, hoiab neid üle 30 aasta kodus ja siis toob nad avalikkuse ette üritusel, kus osaleb praegune presidendikandidaadi kandidaat, kes siis omakorda kommenteerib emotsionaalselt, et sellist üllatust presidendirallisse juba pr-firmalt ei telli ja et tal on klomp kurgus. Ja siis soovitakse talle nende jalanõude piltide taustal edu. Kõlab nagu mõni Urmas Vadi novell. Ja paraku kahandab usku seni sümpaatsepoolsena tundunud kandidaadi reaalsustajusse,” seisis postituses.
President Konstantin Päts suri 1956. aastal Kalinini ehk praeguse Tveri lähedal psühhiaatriahaiglas. Tema säilmed leiti 1990. aastal ning maeti sama aasta oktoobris ümber Tallinna Metsakalmistule.