Vilniuse elanikud ütlevad, et järjest raskem on linnas oma emakeeles teenuseid saada. Pealinnas elav Emīlija räägib: „Ma ei mäleta, millal viimati sain kellegagi leedu keeles suhelda. Kõige hullem on siis, kui kuller eksib aadressiga ega leia mind üles, helistab ja üritab midagi öelda inglise keeles, mis ei kõla sugugi nagu inglise keel.“
Teine linnaelanik Justīna märgib, et tema suhtumine sõltub keelest, milles teenindaja räägib. Vene keelt kasutavaid teenindajaid tajub ta pigem negatiivselt, kuid inglise keeles suhtlevate vastu on tal rohkem kannatlikkust. Justīna sõnul mõjutab keelebarjäär sageli kogu teeninduskogemust ja võib kergesti rikkuda meeleolu.
Vilniuses on ka juhtumeid, kus ühistranspordi juhid või taksojuhid suhtlevad üksnes vene keeles. Üks reisija meenutas olukorda, kus trollijuht teatas katkestusest vene keeles, et tuleb istuda ümber teise trolli. Ta ei mõista, et kuidas noored, kes vene keelt ei oska, oleksid pidanud aru saama, mida öeldi. „Miks peaksid noored üldse vene keelt õppima, kui nad ei taha? Nad elavad ju Leedus.“
Leedu haridus-, teadus- ja spordiministeeriumi plaani järgi peavad välismaalased, kes on riigis elanud vähemalt kaks aastat ja töötavad klienditeeninduses, oskama leedu keelt vähemalt A1 tasemel. Kahe aasta jooksul pärast elukoha registreerimist eeldatakse, et nad jõuavad A2 tasemele.
A2 nõue hakkaks kehtima neile, kes töötavad teeninduses, transpordis, tootmises ja kaubanduses – näiteks autojuhid, kelnerid, müüjad ja iluteenindajad.
Kõrgemaid tasemeid nõutakse ametnikelt, õpetajatelt ja tervishoiutöötajatelt. Ukraina sõjapõgenikele tehakse siiski erand: neil ei ole praegu kohustust eksamit sooritada.
Ettevõtted kardavad tööjõupuudust ja hinnatõusu
Leedu Bolti juht Laimonis Jakštis tunnistab, et uus kord võib tuua kaasa tööjõupuuduse, kuna umbes 10% töötajatest on ukrainlased ja veel 10% muudest riikidest. Ta leiab, et kui reeglid jõustuvad liiga kiiresti, ei pruugi paljud töötajad oma töökohta säilitada.
Jakštise sõnul on peamine mure selles, kas riik suudab korraldada piisaval hulgal keeleeksameid ja kursusi. Praegu ei olevat paljudel töötajatel aimu, millisele tasemele nad üldse peaksid valmistuma või kuidas eksamile registreeruda.
Ka Leedu Wolt valmistub eesootavateks muudatusteks, kuid ettevõtte kinnitusel jääb keeleõpe partnerite ehk kullerite enda vastutuseks.
Mõlemad ettevõtted toetavad küll ideed, et välismaalased peaksid oskama riigikeelt, kuid pelgavad, et reeglite liiga kiire rakendamine võib tekitada segadust ja jätta osa töötajaid tööta. Kui inimesed ei jõua õigeks ajaks keelekursusi läbida ega eksamit sooritada, võib see tõsta hindu, kui teenusepakkujaid on vähem.
Keeleõpe pole ületamatu
Leedus Kaunases asuv Vytautas Suure Ülikooli leedu keele õppejõud Laura Kamandulīte-Merfeldienė usub, et paanikaks pole põhjust, sest A1 tase tähendab vaid kõige lihtsamaid tööga seotud fraase ja see ei nõua täiuslikku grammatikat ega ladusat kõnet.
Tema sõnul saab A1 taseme omandada kolme kuni nelja kuuga, kui õppida paar korda nädalas ning kuue kuuga jõuab enamik juba B1 või B2 tasemele. Ta rõhutab, et keelenõuded aitavad välismaalastel paremini ühiskonda sulanduda.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (24)