Riigikogu opositsioonierakondade Keskerakonna ja Isamaa juhid Mihhail Kõlvart ja Urmas Reinsalu ei arva, et Eesti peaks lõunast tuleva rändesurve tõttu praegu riigipiiril täielikku kontrolli rakendama.
“Täna sellist vajadust, ma arvan, et keegi ei näe. /…/ Mina usaldan PPA kommentaare, et sellist vajadust ei ole. Aga ma tuletan meelde, et kui olukord eskaleerub, siis me peaks selliseks poliitiliseks otsuseks valmis olema,” ütles Kõlvart ERR-ile.
“Kui meie vastavad asutused annavad signaali, et olukord halveneb, siis meil peab olema see poliitiline tahe ja julgus selline otsus ka vastu võtta,” lisas ta.
Kõlvart täpsustas, et oma möödunud nädala laupäeval antud kommentaaris pidas ta silmas piirikontrolli ajutise taastamise vajalikkust Itaalia poolt. “Itaalial minu arvates see põhjus oli,” sõnas ta.
Urmas Reinsalu ütles, et maismaa piiril täieliku kontrolli sisseseadmine on vajalik juhul, kui rändesurve voog Eesti suunas muutub üha suuremaks. “Ma kindlasti arvan, et seda võimalust tuleb olla valmis realiseerima. Jah, selle kulu on kaalukas, aga niisuguste rändesurvete puhul on oluline saata signaal ka nendele organisaatoritele või isikutele, kes selle surve nii-öelda operatiivelluviijad on, et Eesti suunal sellist rändekoridori edasiliikumiseks tegelikkuses ei ole,” rääkis Reinsalu.
Samas tõdes ta, et avalike allikate puhul võib öelda, et olukord on stabiliseerumas. “Praegused täiendavad kontrollid, mis on patrullide tihendamine lennujaamas, sadamates, muude meetmete rakendamine, on igati asjakohased. Ja kui surve kasvab, siis tuleb olla vajadusel valmis ka täiendavateks meetmeteks, sealhulgas ka maismaa piirikontrolli sisseseadmiseks,” lausus Reinsalu.
Kommusaar: PPA-l pole täielikuks piirikontrolliks ressurssi
Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalvealal Veiko Kommusaar ütles ERR-ile, et ajutise piirikontrolli taastamine Schengeni alal ei lahenda sisuliselt välispiiri survet.
“Kui me vaatame kogu välispiiri ulatust nii Valgevenes tervikuna meie suunal, siis Euroopa suunal on suur surve peal. Ja kui me nüüd kasutaksime seda ressurssi sisepiiridel kontrollide taastamiseks, siis me tegelikult ei aita lahendada seda survet Euroopa Liidu välispiiridel. Esimene valik peaks olema aidata oma naabrit või naabreid ja aidata seal seda probleemi ära lahendada. Vastasel korral surve mööda piirijoont liigub edasi ja siis on valikus mõni järgmine riik,” rääkis Kommusaar.
Ta rääkis, et täieliku piirikontrolli taastamine maksaks Eesti riigile üle seitsme miljoni euro kuus. Samuti nentis ta, et PPA-l ei ole selleks ka vajalikku ressurssi. “Seda ressurssi, et seda mehitada politsei- ja piirivalveametil endal ei ole. Me peaksime siis mehitama koos oma partneritega teistest asutustest ja kaasama kaitseväe ja Kaitseliidu,” lausus Kommusaar.
Eraldi lõunapiiri sulgemine maksaks Kommusaare sõnul veidi üle kolme miljoni euro kuus.
Eesti on viimastel nädalatel sattunud Valgevenest oma teekonda alustanud ja läbi Läti tulevate ebaseaduslike sisserändajate sihtkohaks. Viimase kahe nädalaga on Eestis tabatud 81 ebaseaduslikult Valgevene kaudu saabunud inimest, kes on suures osas pärit Aafrika riikidest.
Laiemalt suurendas rändesurvet Euroopas reedel toimunud juhtum, kus 60 000 migranti Marokost tungis Hispaania Põhja-Aafrikas asuvasse enklaavi Ceutasse.
Reedel teatas Itaalia välisminister Antonio Tajani, et riik peatas pärast migrantide sissevoolu Ceuta enklaavi Schengeni lepingu Hispaaniaga. Eesti valitsus Hispaaniaga Schengeni lõpetamist ei poolda.