Kuigi luuhõrenemist peetakse pigem naiste haiguseks, on selle tagajärjed meestele sageli tõsisemad. Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) reumatoloogiakeskuse juhataja Piia Tuviku sõnul on reieluu kaela murru järgne suremus meestel esimese aasta jooksul kaks korda kõrgem kui naistel.
Kuigi luuhõrenemine vaevab sagedamini naisi, jääb probleem meeste puhul sageli tähelepanuta, nentis Tulvik. Kuna luuhõrenemine ise tunda ei anna, tuleb see sageli ilmsiks alles siis, kui inimene juba kukub ja luu murrab. “Kui need kõige keerulisemad reieluukaelamurrud juhtuvad meestel, siis võrdluses naistega millegipärast on meeste kolme kuu ja ühe aasta suremus kaks korda kõrgem kui naistel,” nentis arst saates “Terevisioon”.
Tuvik märkis, et meeste ja naiste luuhõrenemise kulg on erinev. Naistel kiireneb luude hõrenemine drastiliselt menopausi saabudes östrogeenide kao tõttu. “Meestel suguhormoonide vaegus saabub tasapisi hästi aeglaselt. Sellepärast ei ole ka sellist luu hõrenemise statistikat varasemas elueas,” selgitas ta.
Statistika kohaselt kasvab reieluukaela murdude arv alates 70. eluaastast hüppeliselt nii Eestis kui ka teistes Põhjamaades. Osteoporoosi on Eesti üle 70-aastaste meeste hulgas diagnoositud umbes 13 protsendil. Võrdlusmomendina tekib elu jooksul mõni haprusmurd igal kolmandal naisel ja igal viiendal mehel.
Luude tervisele pannakse alus lapseeas
Piia Tuvik rõhutas, et luude tugevusele pannakse alus juba lapseeas. Luu tiheneb ja kasvab koolieas ning eriti puberteedieas, saavutades oma maksimaalse tiheduse umbes 30. eluaastaks. Seda, kui tugevaks luu kasvab, mõjutavad Tuviku sõnul 60 protsendi ulatuses geneetika ja 40 protsendi ulatuses eluviisid.
Selle 40 protsendi realiseerimiseks on võtmetähtsusega kaks asja: kaltsium ja liikumine. “Luu ei saa olla tihe, kui kaltsiumi ei ole ja ei ole D-vitamiini, mis selle kaltsiumi sinna luusse viib ja seob,” rõhutas Tuvik.
Ta tõi murekohana välja, et laste piimajoomine väheneb ja see asendub karastusjookidega, mille fosfaadid takistavad kaltsiumi imendumist. Tuvik viitas ka uuringutele, mis on seostanud ohtra Coca-Cola tarbimise ja suurema luumurdude riski.
Teine oluline tegur on liikumine. “Luurakud on mehhanosensitiivsed ehk tajuvad põrkumist. Kui inimene liigub, siis luu tiheneb ja kasvab. Kui inimene lesib diivani peal, siis luu ei saagi kasvada,” selgitas Tuvik.
Arsti sõnul ei saa pärast 30. eluaastat luumassi enam oluliselt kasvatada, kui geneetilist potentsiaali pole varem realiseeritud. Siiski on võimalik saavutatud luumassi säilitada ka hilisemas eas. Selleks tuleb vältida halbu elustiilivalikuid, nagu suitsetamist, liigset alkoholitarbimist ja vähest liikumist. Isegi kui luu on juba hõre, aitab hea lihastoonus ja tasakaal vältida kukkumisi, mis luumurde põhjustavad.
Tuvik soovitas, et kõik üle 65-aastased mehed võiksid määrata oma luuhõrenemise riski. Alates 70. eluaastast võiks perearst suunata mehe juba luutiheduse määramisele.