Sademete hulk varieerus piirkonniti märkimisväärselt. Tugevamate äikesehoogude ajal sadas lühikese ajaga kohati 30–50 millimeetrit vihma, üksikutes piirkondades võis sajuhulk olla veelgi suurem.

Äikesevihm põhjustas tänavatel ajutisi üleujutusi ja raskendas liiklust, tekitades probleeme eelkõige linnades, kus sadeveesüsteemid ei suutnud suurt veehulka piisavalt kiiresti ära juhtida.

„Tänavad muutusid jõgedeks,“ kirjeldas üks elanik olukorda Leedu pealinnas Vilniuses.

Meteoroloogide hinnangul olid üleujutused valdavalt lokaalsed, sest äikesevihmad jagunesid väga ebaühtlaselt.

Kui ühes piirkonnas sadas vähem kui 10 millimeetrit, siis vaid mõne kilomeetri kaugusel võis lühikese aja jooksul maha sadada üle 50 millimeetri vihma. Selline suur sademete kontrastsus on suviste äikesetormide puhul tavapärane.

Lisaks üleujutustele said päästeteenistused hulgaliselt väljakutseid murdunud puude eemaldamiseks nii maapinnalt kui ka elektriliinidelt. Tugevad tuuleiilid tekitasid kahjustusi nii hoonetele kui ka muule taristule ning mitmes piirkonnas katkes ajutiselt elektrivarustus.

Päev enne tabasid äikesevihmad ka Eestit. Sarnaselt Leedule jõudis ka siin torm vaid teatud piirkondadesse, kõige rohkem said räsida Pärnumaa, Tartumaa ning Ida- ja Lääne-Virumaa.

02.08.2026

FOTOD | „Tohutu loodusjõud rebis puud juurtega maast!“ Hiidrahe ja marutuul räsisid Virumaad (90)

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (22)