USA majandus panustab üha enam tehisintellekti arengusse. Tehnoloogiaettevõtted kulutavad sadu miljardeid dollareid, et katta tehisintellekti arvutusvõimsuse vajadusi, ja emiteerivad nende ostude rahastamiseks miljardite dollarite väärtuses võlakirju.
Andmekeskuste kiires tempos rajamine elavdab ehitussektorit, soodustab uute töökohtade loomist ja suurendab kohalike omavalitsuste tulusid.
Samal ajal on kiibitootjate ja teiste tehisintellekti buumist kasu lõikavate ettevõtete aktsiahindade tõusust kannustatud aktsiaralli hüppeliselt kasvatanud majapidamiste jõukust. See omakorda elavdab tarbimist.
Oxford Economicsi ökonomisti Michael Pearce’i hinnangul moodustavad need tegurid kokku tõenäoliselt ligikaudu kolmandiku riigi viimase aja majanduskasvust.
Kuid mis saab siis, kui see hoog raugeb, küsib The Wall Street Journal.
“Praegu on tegemist tugevalt tehisintellektist veetud majandusega,” ütles suurpanga Barclays ökonomist Jonathan Millar. “On raske ette kujutada, et me oleksime ilma selle tõuketa ligilähedaseltki nii vastupidavad.”
Tehisintellekti täpse mõjuulatuse hindamine majandusele on keeruline. Kuid selle mõju on ilmne, rõhutab väljaanne.
Eelmise nädala sisemajanduse koguprodukti (SKP) aruandest selgus, et ettevõtete investeeringud tehisintellektiga seotud valdkondadesse suurenevad jätkuvalt.
Kulutused tarkvarale, andmekeskuste ehitamisele ning arvuti- ja sideseadmetele ulatuksid praeguses tempos jätkudes 12 kuu lõikes ligikaudu 1,5 triljoni dollarini. Kaks aastat varem oli vastav aastane maht umbes triljon dollarit.
USA kaubandusministeerium teatas esmaspäeval, et juunis ulatusid andmekeskuste ehituskulud aastaarvestuses 68,3 miljardi dollarini, mida on 21,5 miljardit enam kui aasta varem.
Samal perioodil vähenesid investeeringud kogu ülejäänud erasektori ehitusse – alates elamutest ja kaubanduskeskustest kuni haiglateni – 101,6 miljardi dollari võrra.
Kogu tehnoloogiasektori kulu ei läinud siiski tehisintellektile – osa sellest kulus näiteks kontoritöötajatele tavaarvutite ostmiseks. Teisalt toob tehisintellekti taristu arendamine investeeringuid ka teistesse kapitalikulude kategooriatesse, näiteks jahutussüsteemidesse ja varugeneraatoritesse.
Märkimisväärne osa AI-taristu arendamiseks vajalikust, näiteks mälukiibid, imporditakse. Seetõttu ei suurenda osa tehisintellektile tehtud kulutustest otseselt USA tootmist ega panusta seega ka SKP-sse.
Näiteks importis USA selle aasta esimese viie kuuga Taiwanist ligikaudu 90 miljardi dollari väärtuses arvutiseadmeid, pooljuhte ja muid elektroonikakomponente. 2024. aasta esimese viie kuuga oli see näitaja umbes 20 miljardit dollarit.
Samuti kahandab tehisintellekti investeeringute väärtust inflatsioon. Kiipide hüppeliselt tõusnud hinnad tähendavad, et ostjad ei saa oma raha eest enam sama palju riistvara kui varem.
Sellest hoolimata on analüütik Pearce’i hinnangul ainuüksi investeeringud tehisintellekti toonud viimasel ajal ligikaudu neljandiku kogu SKP kasvust.
Teine suur majanduse vedaja on tehisintellekti tuules tõusnud aktsiaturg.
Föderaalreservi andmetel ulatus USA majapidamiste netovara esimeses kvartalis 174 triljoni dollarini, kasvades aastaga 13 triljoni dollari võrra, mis tulenes peamiselt aktsiaturgude tõusust.
Pärast seda on laiapõhjaline S&P 1500 indeks tõusnud umbes 15 protsenti, seega on majapidamiste vara praeguseks tõenäoliselt veel triljonite dollarite võrra suurem. Seda kasvu on suures osas vedanud entusiasm tehisintellekti vastu.
Inimeste vara väärtuse kasvades muutub ka nende tarbimine julgemaks. Kõige enam mõjutab majandust suurema sissetulekuga tarbijate kulutuste kasv, kuna just nende käes on suurem osa aktsiatest.
“Ilma selle investeerimisbuumita oleks majandus ilmselgelt aeglasema kasvutempoga,” märkis Pearce.
WSJ märgib aga, et tehisintellekt võib neelata nii palju ressursse, et tõrjub majanduse teisi sektoreid tagaplaanile. Näiteks ressursse, mis kuluvad andmekeskuste ehitamisele – maad, materjale ja oskustöölisi –, võiks muidu kasutada muul otstarbel.
Lisaks panustab tehisintellekt inflatsiooni, kahandades seeläbi tarbijate ostujõudu. Näiteks septembris turule jõudev iPhone 18 Pro võiks maksta vähem, kui mälukiipide hinnad poleks niivõrd palju tõusnud, täheldas väljaanne.
Praegu tundub tehisintellektiga seotud kulutuste buum jätkuvat, vaatamata hiljutisele langusele mõnede vastava valdkonna aktsiate hindades.
FactSeti andmetel prognoosivad analüütikud nüüd, et viie suurima tehnoloogiahiiu – Alphabeti, Amazoni, Meta, Microsofti ja Oracle’i – kapitalikulutused ulatuvad 2029. aastaga lõppeva nelja aasta jooksul ligi nelja triljoni dollarini. Seda on üle 300 miljardi dollari rohkem, kui prognoositi veel umbes kuu aega tagasi.
Tõsised probleemid aktsiaturul võiksid selle stsenaariumi aga rikkuda. Samuti probleemid võlakirjaturgudel.
Barclaysi hinnangul ulatub viie suurima tehnoloogiahiiu ja tehisintellekti turule sisenenud SpaceX-i võlakirjade emissioon sel aastal 285 miljardi dollarini, võrreldes eelmise aasta ligikaudu 109 miljardi dollariga.
“Tehisintellekt puudutab nii paljusid valdkondi,” sõnas suurpanga ökonomist Millar. “Suur osa majandusest arvestab sisuliselt sellega, et taristu arendamine püsib ka edaspidi tugevana.”