«Avaveeujumises võib alati üllatusi tulla. Isegi maailmameistri tulemus sõltub suuresti võistluspäeva oludest. Pariisi rada muudab eriti huvitavaks Seine’i tugev vool: ühes suunas ujutakse allavoolu, kuid tagasi tulles tuleb vastuvoolu kõvasti suruda, surmakäik sees. Hea näide on Florian Wellbrock, kes oli näiteks Pariisi olümpial pikalt liider, kuid jäi lõpuks poodiumilt välja. See näitab, kui kiiresti võib olukord avavees muutuda,» rääkis Paavo.
Eesti koondisse kuuluvad Kirke Mõtsnik, Evalotta Victoria Aabrams, Jaan Pasko ja Erik Mäesepp on Paavo sõnul on hea ettevalmistusega. «Neil on tiitlivõistluste korralik kogemus olemas ja meeskond on võistluseks valmis. Nüüd tuleb see kõik õigel päeval tulemuseks realiseerida – esikümnekoht on täiesti tehtav,» on Paavo kindel.
Tema sõnul võib võistluse juures saada määravaks ka peatreener Silver Heina valitud strateegia – muu hulgas see, millises järjestuses ujujad rajale saadetakse ning kas mehed ja naised võistlevad vaheldumisi. Evalotta Victoria Aabrams osaleb lisaks ka viie kilomeetri distantsil.
Sander Paavo. Foto: Erakogu
Eksperdi hinnangul on avaveeujumisel Eestis head arenguvõimalused. Eesti on mereriik, meil on pikk rannajoon ja avavees ujumine muutub järjest populaarsemaks. Praegused koondislased on osalenud juba enam kui kümnel tiitlivõistlusel ning noorte huvi ala vastu kasvab.
«Avaveeujumine annab sportlastele realistliku võimaluse rahvusvahelisel tasemel võistelda ega piira neid üksnes basseiniga. Eesti publikul tasub seda ala kindlasti jälgida – võistlused on põnevad ja ettearvamatud ning tegemist on ikkagi ka olümpiaalaga,» sõnas Paavo. Eesti avaveeujumise pikaajaline arenguplaan koostati 2019. aastal. Selle eesmärk on jõuda kümnendi lõpuks või järgmise alguseks Eesti sportlasega olümpiamängudele. Paavo usub, et lähiaastatel on Jaan Paskol ja teistel Eesti ujujatel võimalik võidelda juba poodiumikohtade eest.