Uudisteagentuur väitis, et mehed olid „pakkunud märkimisväärset abi“ Iisraeli luureteenistusele Mossad selle eesmärkide saavutamisel 2025. aasta juuni konfliktis, mida Iraan nimetab 12-päevaseks sõjaks, ja 28. veebruaril alanud konflikti ajal.
Väidetavalt saatsid mehed Mossadi ohvitseridele ja luureagentuuriga seotud sidekanalitele koordinaate, pilte ja teavet sõjaväe- ja julgeolekurajatiste kohta, vahendab Radio Free Europe / Radio Liberty.
Kohtusüsteem väidab ka, et islami revolutsioonilise kaardiväe luureorganisatsioon tuvastas kaks meest välismaiste meediaväljaannete, teatud uudistekanalite ja nende saadetud videote jälgimise teel.
Väidetavalt paljastasid süüdimõistetud Behzadi tegevuse mobiiltelefoni tehnilised uuringud ning et ta tunnistas oma süü ka lõpuks uurimise käigus üles.
Jääb aga selgusetuks, kas meest sunniti ülestunnistust andma ning mis tingimustel ta seda tegi. Nimelt on inimõigusorganisatsioonid juba pikemat aega süüdistanud Iraani võimusid sunniviisiliste ülestunnistuste väljapressimises.
Teist hukatud meest, Safvatit, süüdistatakse „otseses koostöös Mossadiga“, seejuures mingeidki tõendeid esitamata.
Teisitimõtlejad surutakse maha
Iran International kirjutab, et Iraani võimud kasutavad teisitimõtlemise mahasurumiseks ja poliitiliste vastaste kõrvaldamiseks laialt süüdistusi, nagu spionaaž, riigi julgeoleku vastane tegutsemine, relvastatud mäss, vaen Jumala vastu ja korruptsioon.
Amnesty Internationali, Human Rights Watchi ja ÜRO eksperdid on dokumenteerinud korduvaid juhtumeid, kus Iraani kohtud langetasid selliseid süüdimõistvaid otsuseid pärast äärmiselt ebaõiglast või kiirendatud menetlust, kusjuures süüdistatavatele keelati sisuline juurdepääs advokaatidele ja kohtuotsused põhinesid sunniviisilistel ülestunnistustel, mille käigus võidi süüdistatavaid ka piinata.
Alates sõja algusest Ameerika Ühendriikide ja Iisraeliga 28. veebruaril on Iraanis sagenenud inimõigusorganisatsioonide poolt poliitvangideks peetavate inimeste hukkamised – alates meeleavaldajatest kuni keelatud rühmituste väidetavate liikmete ja spioneerimises süüdi mõistetud isikuteni.
Süüdistatavatele keelati sisuline juurdepääs advokaatidele ja kohtuotsused põhinesid sunniviisilistel ülestunnistustel, mille käigus võidi süüdistatavaid ka piinata.
Iraan on pikka aega olnud maailmas hukkamiste arvult teine riik pärast Hiinat, kus täpne hukatute arv on endiselt riigisaladus, kuid inimõigusaktivistide arvates ulatub see tuhandetesse.
Aprillikuus kirjutas BBC, et Iraan korraldas viimase kümne aasta jooksul kõige rohkem hukkamisi.
Kahe vabaühenduse andmetel hukkas Iraan mullu vähemalt 1639 inimest, mis on riigi suurim näitaja alates 1989. aastast.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (3)