Prantsusmaa ja Saksamaa julgeolekujuhid teatasid eelmisel kuul plaanist luua “Euroopa sõltumatu digitaalne taristu”. Nii tehnoloogia- kui ka kaitsetööstuse eksperdid lugesid aga sellest avaldusest välja plaani Palantirist loobuda, märkis väljaanne.
Palantiri kriitiline roll süsteemide igapäevastes tööprotsessides ja ettevõtte konkurentsitu andmealane ekspertiis muudavad sellest loobumise keeruliseks.
“Olgem ausad, Palantiri toode on väga hea ja tekitab sõltuvust, olles justkui suhkur Coca-Colas,” ütles Prantsusmaa digitaalse suveräänsuse eestkõneleja Philippe Latombe. “Palantir suudab töödelda suuri andmemahte väga täpselt ning tänu pikaajalisele kogemusele on nad saanud paljude klientide peal oma algoritme täiustada ja mitmesuguste kasutusjuhtumitega kohandada.”
Sellest hoolimata levib Palantirist vabanemise soov üle kogu Euroopa.
Näiteks tegi Pedro Sáncheze juhitud Hispaania valitsus riigiosalusega ettevõtetele korralduse välistada Palantir tulevastest riigihangetest.
Prantsusmaa siseluureteenistus (DGSI) aga valis Palantiri asemel hoopis kodumaise ettevõtte ChapsVisioni.
Suurbritannias seisab järgmine proovikivi ees 2027. aasta veebruaris, mil Andy Burnhami juhitav uus valitsus peab otsustama, kas lõpetada Palantiriga sõlmitud 330 miljoni naelane riikliku tervishoiuteenistuse (NHS) koondandmete platvormi leping.
Palantiri tegevjuht Alex Karp teatas, et ei tunne Euroopa konkurentide ees muret. “Meil on mudel sellest, mis ei toimi,” torkas tegevjuht eelmisel nädalal telekanalis Fox Business. “Selle nimi on Euroopa.”
Palantiri tegevjuht Alex Karp Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Denis Balibouse
ChapsVisioni tegevjuht Olivier Dellenbach tunnistas, et tema ettevõte on lõiganud kasu Euroopas levivast Palantiri “põhimõttelisest tõrjumisest”. Tema sõnul jääb aga digitaalne suveräänsus tühjaks sõnakõlksuks, kui valitsused ei muuda seda reaalseks tööstuspoliitikaks.
Prantsusmaa lennundus- ja kaitseettevõtte Thales loodud Prantsuse armee tehisintellektilahenduse Artemis AI vastu on juba huvi tundnud Belgia, Saksamaa, Luksemburg, Rumeenia, Holland ja Kanada, märkis üks lahenduse arhitektidest Patrick Moreau.
“Kõik soovivad võimalust valida NATO standarditele vastav sõltumatu lahendus,” ütles Moreau. “Erinevalt Palantiri mustast kastist.”
Praegu aga tunnistavad isegi sõltumatuid alternatiive otsivad ametnikud, et Euroopa kohalikud ettevõtted ei küündi veel Palantiri mastaabi ega seniste tulemusteni.
NATO arenduse väejuhatuse ülem admiral Pierre Vandier ütles hiljuti Politicole, et alliansil puudub lahinguväljal Palantiri tehnoloogiale tõsiseltvõetav alternatiiv.
Teine NATO ametnik märkis, et Palantiri süsteemil on võrreldamatu võimekus töödelda läbi tohutuid koguseid satelliidipilte, aidata tuvastada sihtmärke, soovitada sobivat ründerelva, arvutada välja vajalik laskemoonakogus ja esitada automaatselt tellimus varude täiendamiseks.
Palantir tõestas end Pentagonis
Karpi ja miljardärist investori Peter Thieli kaasasutatud Palantir kujundas oma maine USA riiklikus julgeolekuaparaadis. Praeguseks ulatub ettevõtte turuväärtus 330 miljardi dollarini.
Thiel on olnud üks Silicon Valley prominentsemaid USA presidendi Donald Trumpi toetajaid.
Ettevõtte koostöö USA immigratsiooni- ja tolliametiga ICE ning Iisraeli sõjaväega on pälvinud organisatsioonilt Amnesty International ja teistelt inimõigusgruppidelt kriitikat väidetavate inimõiguste rikkumiste tõttu.
Peter Thiel koos oma abikaasa Matt Danzeiseniga Autor/allikas: SCANPIX/GETTY IMAGES via AFP/Kevin Dietsch
Palantiri äritegevuse ümber on poleemikat tekitanud ka hiljutised paljastused Thieli salajase ühingu Dialog kohta, mis kujutab endast ülemaailmsele eliidile suunatud ideeklubi.
Demokraatliku lääne suurim lootus?
Lisaks avaldas Karp manifesti, milles väidab, et Palantir on demokraatliku lääne suurim lootus säilitada edumaa autoritaarsete rivaalide ees.
“Peter Thiel selgitab, et vabaduse kaitsmine ei nõua tingimata demokraatiat,” ütles Prantsuse parlamendiliige Aurélien Saintoul, kes on koostanud raporti välismaisest militaartehnoloogiast sõltuvuse kohta. “Ta on selgelt rakendanud tehnilised vahendid oma poliitilise projekti ette ja antud juhul saame rääkida tehnofašistidest.”
Palantiri pressiesindaja lükkas sellised süüdistused tagasi. Ta nimetas neid naeruväärseks ja märkis, et sarnaste hinnangutega on ettevõtte kohta hiljuti esinenud ka Venemaa välisministeerium.
“Me teame, millisel poolel me oleme ja keda me toetame,” ütles pressiesindaja, viidates käimasolevale tööle Ukraina sõjaväe abistamisel. “Alates ettevõtte asutamisest on privaatsuse ja kodanikuvabaduste kaitsmine olnud meie tegevuse aluseks nii avaliku kui ka erasektori asutustega töötamisel. Lääne poliitikud peaksid tõsiselt järele mõtlema, kes on tegelik vaenlane, ega tohiks muutuda Kremli hääletoruks.”
Paljud ettevõtte kriitikud on seisukohal, et Euroopa Palantiri-küsimus puudutab pigem tehnoloogilist suveräänsust kui poliitilist ideoloogiat.
Kui aga Euroopa valitsused ei suuda end ettevõttest võõrutada, näitaks see selgelt, kui ebarealistlik on lootus vähendada sõltuvust pilvetaristut ja riistvara pakkuvatest USA tehnoloogiahiidudest, rõhutas Politico.
Samal ajal kui poliitilised juhid nõuavad Palantirist loobumist, on aga Euroopa suurimad pangad ja varahaldurid suurendanud märkimisväärselt oma investeeringuid USA ettevõttesse. Seda põhjusel, et Palantir on asunud tehisintellekti buumist kasu lõikama, vahendas uuriv väljaanne Follow the Money.
Häid kriise raisku ei lase
Palantir kinnitas Euroopas kanda ammu enne praegust tehisintellekti buumi. Ettevõtte kasvu iseloomustab asjaolu, et kriise ei ole jäetud kasutamata.
Näiteks Prantsusmaale jõudis Palantir pärast 2015. aasta novembri Pariisi terrorirünnakuid. Julgeolekuteenistused püüdsid toona meeleheitlikult reageerida avalikkuse teravale kriitikale, kuidas selline tragöödia sai üldse juhtuda. Siseluureagentuur sõlmis Palantiriga lepingu 2016. aastal.
Sarnane muster kordus Saksamaal, kus Palantiri tarkvara võeti esmakordselt laiemalt kasutusele Frankfurdis, Hesseni liidumaal. Kohalik politsei ostis 2017. aastal Palantiri Gothami platvormi ja võttis selle kasutusele nime all hessenDATA. See osutus ametnikele kriitilise tähtsusega tööriistaks, mis aitas muuta tohutud infomassiivid kuritegude lahendamist soodustavateks juhtlõngadeks.
Saksamaa on Palantiri tarkvara kasutamise küsimuses endiselt tugevalt lõhestunud. Riiklikul tasandil on siseminister Alexander Dobrindt nõudnud Palantiri kasutamise laiendamist ning esitanud seaduseelnõu, mis looks aluse platvormi laiemale föderaalsele kasutuselevõtule.
See samm on aga põrkunud nii koalitsioonipartnerite sotsiaaldemokraatide kui ka kõrgete julgeolekuametnike vastuseisuga.
Sama muster kordus Suurbritannias Covid-19 pandeemia ajal. Palantiri Suurbritannia juhi Louis Mosley sõnul algas ettevõtte koostöö riikliku tervishoiuteenistusega NHS sellest, kui ettevõttele maksti kriisi ajal andmete koondamise eest sümboolne ühe naela suurune tasu.
Euroopa Liidu politseiamet Europol kasutas Palantiri Gothami platvormi aastatel 2016–2021, kuid otsustas sellest lõpuks loobuda. Ühe Europoli ametniku sõnul ei ole probleem Palantiriga niivõrd ideoloogiline kuivõrd praktiline.
“Palantir on väga kasulik olukorras, kus andmeid on tohutult ja tekib vajadus need kõik omavahel siduda,” märkis ametnik. “Meie puhul see aga nii ei ole. Paljudel juhtudel on alternatiivid täiesti piisavad. Ma pole kindel, et meie tõhusus märkimisväärselt kasvaks, kui me seda kasutaksime.”
Palantiri strateegia Euroopas hõlmab muuhulgas potentsiaalsete klientide endiste töötajate palkamist. Väljaande OpenDemocracy andmetel palkas Palantir enne 240 miljoni naelase lepingu sõlmimist Suurbritannia kaitseministeeriumiga (MoD) neli endist ministeeriumi ametnikku.
Mõjuvõimu kasvatamine
Palantir otsib Euroopas uusi ärivõimalusi kaitsevaldkonnas.
Juulis võeti NATO-s täies mahus kasutusele Palantiri süsteem Maven Smart System, mida esimesena kasutas Pentagon. Süsteemile anti luba NATO salastatud võrgus töötamiseks. NATO avalduse kohaselt ühendab platvorm alliansi juhtimis- ja kontrollisüsteeme.
“Minu hinnangul on see Euroopa kaitse jaoks väga oluline teetähis,” ütles Palantiri Suurbritannia juht Louis Mosley.
Kuid Palantiri haare Euroopas ei piirdu vaid valitsushoonetega. Seda kasutavad ka suured tööstusettevõtted.
Airbus sõlmis Palantiriga lepingu 2015. aastal. Oma äritegevuse tõhustamiseks kasutavad Palantiri ka autotootja BMW, energiaettevõte British Petroleum ning meediakontsern ja Politico emaettevõte Axel Springer.
Alternatiive otsides
Isegi kui Euroopal õnnestub Palantiri haaret lõdvendada, vaatab maailmajagu ikkagi uusimate tehisarulahenduste poole.
Juuni lõpus teatas Amazon Web Services, et investeerib miljard dollarit uude tehnilisse tugiüksusesse ja saadab inseneride meeskonnad klientide peakorteritesse, et ehitada AI-süsteeme koos nendega kohapeal.
Mõni päev hiljem teatas Microsoft 2,5 miljardi dollari suurusest initsiatiivist saata 6000 inseneri ja valdkonna spetsialisti otse kliendiorganisatsioonidesse. Mõlemad algatused jäljendavad Palantiri mudelit, mille eesmärk ei ole pelgalt tarkvara müümine, vaid inseneride sidumine kliendi tööprotsessidega.
Palantirist on saanud Euroopa digitaalse suveräänsuse proovikivi.
Kui valitsused ja ettevõtted suudavad asendada andmeid otsusteks muutva tarkvarakihi, on neil olemas tegevuskava digitaalse suveräänsuse osaliseks tagasivõitmiseks. Kui nad seda aga ei suuda, võib USA firmade järgmise põlvkonna AI-tööriistadest loobumine osutuda veelgi keerulisemaks.
“Euroopa riigiasutused ei tohi muutuda sõltuvaks tarkvarast, mille on loonud väike ringkond häguse poliitilise maailmavaatega USA tehnoloogiamiljardäre,” lausus Saksamaa Roheliste esindaja Euroopa Parlamendis Hannah Neumann. “See oleks justkui osa demokraatlikust riigist antaks allhankena üle eraõiguslikule luureteenistusele, mis ei anna aru ei valijatele ega parlamendile.”