Lausanne’i ja Genfi ülikooli teadlased uurisid, kuidas muutub aju tähelepanu ärkvelolekust REM-unne liikudes. Ajakirjas Current Biology avaldatud uuringus osales 25 tervet täiskasvanut, kelle ajutegevust mõõdeti kahel ööl elektroentsefalograafia ehk EEG abil.
Katse ajal mängiti osalejatele lihtsaid helisid ning võrreldi nende tekitatud ajureaktsioone südame löökidega seotud närvisignaalidega. Selgus, et REM-une süvenedes nõrgenes aju reaktsioon välistele helidele, kuid südame löökidest lähtuvate signaalide töötlemine säilis ja muutus ärkvelolekuga võrreldes isegi tugevamaks.
Teadlaste sõnul ei lülita aju une ajal meeli täielikult välja, vaid muudab informatsiooni tähtsuse järjekorda. Väliskeskkonna jälgimise asemel pöörab aju rohkem tähelepanu keha sisemistele signaalidele.
Kõige nõrgem oli reageerimine helidele niinimetatud faasilise REM-une ajal. Seda REM-une osa iseloomustavad kiired silmaliigutused, väikesed lihastõmblused ning südame- ja hingamisrütmi suurem muutlikkus. Tooniline REM-uni jäi välistele helidele reageerimise poolest ärkveloleku ja faasilise REM-une vahele.
Uurimisrühm töötas tulemuste põhjal välja audio-kardioindeksi, mis näitab aju välistele helidele ja sisemistele südamesignaalidele reageerimise vahekorda. Teadlaste hinnangul võiks sellest tulevikus saada abivahend selliste patsientide teadvusseisundi hindamiseks, kes ei saa ise arstidele vastata, näiteks koomas või minimaalse teadvuse seisundis inimesed. Selle võimaliku meditsiinilise kasutuse kinnitamiseks on siiski vaja edasisi uuringuid.
Tulemused võivad osaliselt selgitada, miks inimest on REM-une teatud etapis raske helidega äratada. Uuringus ei katsetatud äratuskellade mõju ega võrreldud inimesi selle järgi, kas nad tavaliselt äratuskella kuulevad.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare