Lastearstid tegid suve hakul valitsusele üleskutse toetada toidupakendil valgusfoori meenutava Nutri Score’i märgistuse kasutuselevõttu, sest juba iga kolmas koolilaps on ülekaaluline.
“Lastearstid näevad rasvumise tagajärgi oma töös iga päev. Samal ajal seisavad Eesti pered silmitsi järjest keerulisema toidukeskkonnaga. Toidupakenditel olev kohustuslik toitumisalane teave on vajalik, kuid sageli raskesti mõistetav. Igapäevaste ostuotsuste tegemisel ei ole enamikul inimestel võimalik võrrelda kümnete toodete suhkru-, soola-, rasva- ja energiasisaldust. Tervislikuma valiku tegemine peaks olema tarbijatele lihtsam,” põhjendasid arstid oma soovi.
Idee pälvis teravat kriitikat toidutööstustelt, kelle hinnangul on tegu eksitava süsteemiga, mille mõju inimeste tervisenäitajatele ei ole teaduslikult tõendatud. Tootjate sõnul on nad nõus, et tarbijatele tuleb anda arusaadavat ja usaldusväärset toitumisalast teavet.
“Siiski leiame, et Eesti ei peaks vabatahtlikult kasutusele võtma ühtegi märgisüsteemi enne, kui Euroopa Liidus pole kokku lepitud ühtses, teaduspõhises ja toidukultuure arvestavas lahenduses. Pakendi esikülje märgistuse eesmärk peaks olema tarbijainfo lihtsustamine, mitte eksitamine,” teatasid toiduainetetööstuse liit, põllumajandus-kaubanduskoda, kaubandus-tööstuskoda ja teised toidutootjad.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium vastas nüüd toidutootjatele, et nende muredel ei ole alust: Nutri Score’i ei käsitleta kui täiuslikku meedet, mis lahendab kõik toitumispoliitika eesmärgid ning selle vabatahtlikku kasutuselevõttu alles analüüsitakse.
Biomajanduse asekantsler kantsleri ülesannetes Madis Pärtel märkis, et Nutri-Score märgistus peaks pakendil oleva toitumisinfo mõistmise tarbijale lihtsamaks muutma.
“Kuigi ükski märgistus ei lahenda üksi toitumisega seotud probleeme ega asenda riiklike toitumis- ja toidusoovituste järgimist, on selline märgistus oluliseks osaks tervist toetavama toidukeskkonna kujundamisel ning toetab tarbijat teadlike valikute tegemisel,” lisas Pärtel.
Seni on Eesti oodanud EL-i ülese ühtse toitumismärgistuse väljatöötamist pakenditel, kuid kuna praegu ei ole see Euroopa Komisjoni prioriteetide hulgas, aga teema on oluline, tuleks Pärteli sõnul selle lahendusi riigisiseselt hinnata.
Põllumajandusministeeriumi senise analüüsi põhjal toetavad olemasolevad teadusandmed sageli just Nutri-Score’i tüüpi märgisüsteemi: tarbijad märkavad pakendi esiküljele trükitud lihtsustatud märgistust paremini kui tagaküljel esitatud toitumisteavet ja lisaks aitavad värvkoodid jõuda paremini erineva sotsiaalmajandusliku taustaga inimesteni.
“Euroopa Komisjoni 2021. aastal läbi viidud avaliku konsultatsiooni tulemused näitasid, et suur osa Euroopa Liidu kodanikest, tarbijaorganisatsioonidest, teadusasutustest ja riigiasutustest eelistas hinnangulisi astmelisi märgistusi,” sõnas Pärtel.
Ministeerium on tema kinnitusel praegu analüüsietapis – uuringud, mis hindavad Nutri-Score’i kooskõla Eesti riiklike toidusoovitustega ja süsteemi vabatahtliku kasutuselevõtu mõjusid majandusele, on alles valmimas ning alles pärast nende valmimist otsustatakse, kuidas edasi minna.
Toiduliidu juht Sirje Potisepp ütles, et Prantsusmaal võeti valgusfoori-laadne pakendimärgistus kasutusele aastal 2017, kuid ülekaalu ja rasvumise näitajad kasvavad jätkuvalt.
Toidutootjad tõid oma pöördumises välja, et ehkki ministeerium esitab Nutri-Score’i üleeuroopalise suundumusena, ollakse tegelikult mitmes riigis selle vastu väga kriitilised ja üha enam rahvusvahelisi ettevõtteid, näiteks Danone ja Ferrero on sellest loobunud.
Põllumajandusministeerium ei ole selle väitega nõus. Pärtel lausus, et Nutri-Score’i otsene siht pole ülekaalulisust vähendada, vaid toitumisteavet tarbijale lihtsamini mõistetavaks muuta ning selle eesmärgi saavutamist on tõendanud ka teaduskirjandus. Lisaks rõhutas Pärtel, et Nutri-Score’i ei ole kunagi kavandatud EL-is kohustuslikuks teha ning tema sõnul on ekslik ka väita, nagu oleks EL-is üldine suund selle kasutamisest loobuda.
“Avalike andmete põhjal ei ole Ferrero Nutri-Score’i kunagi kasutusele võtnud, seega ei saa väita, et see rahvusvaheline ettevõte on kasutamisest loobunud. Samal ajal on tulnud juurde ka ettevõtteid, kes on süsteemiga liitunud või selle kasutamist laiendanud,” sõnas Pärtel.
Ka ei ole asekantsler nõus toiduliidu sooviga, et eelistataks lahendusi, mis aitavad tarbijal teha valikuid ilma üksikuid tooteid lihtsustatud viisil stigmatiseerimata.
Pärteli sõnul sünnivad ostuotsused sageli vaid mõne sekundi jooksul ja pigem ajavad tarbijaid segadusse turunduses ja pakenditel kasutatavad väited nagu “funktsionaalne” või “puuviljadest suhkrutega”.
“Näiteks võib tarbija eeldada, et üksnes puuviljadest suhkrutega jogurt on parem valik kui alternatiivne toode, hoolimata selle suuremast üldisest suhkrusisaldusest. Nutri-Score aitab selliste üksikväidete kõrval hinnata toodet tervikuna, suurendades läbipaistvust ja aitades tooteid objektiivsemalt võrrelda,” põhjendas Pärtel.
Toidutootjatele teeb muret ka võimalik halduskoormuse ja bürokraatia lisandumine. Asekantsler möönis, et Nutri-Score’iga liitunud ettevõtetele võib see lisategevust ja -kulusid kaasa tuua, näiteks on vaja pakendeid uuendada, aga süsteemiga liitumine on vabatahtlik ja toiduvalgusfoori kasutamise õiguse eest maksma ei pea.
Lisaks on toidutootjad juhtinud tähelepanu sellele, et Nutri-Score’i vaatest pole vahet, kas tarbija sööb ära ühe pitsalõigu või terve pitsa, skoor jääb samaks. Samuti märkisid tootjad, et süsteem on ebaõiglane, sest annab rohelise märgistuse näiteks külmutatud friikartulitele.
Pärtel ütles kriitikale vastuseks, et märgistusel esitatud teave iseloomustab toitu üldiselt sellisena, nagu seda pakendis müüakse ega võta arvesse kõiki võimalikke valmistusviise.
“Külmutatud kartulid on toit, mida on võimalik valmistada erinevatel viisidel: inimesed valmistavad neid nii õliga kui ka õlita, praadides või ahjus, samuti on erinev see, kuidas kartuleid maitsestatakse. Friikartul võib olla samuti osaks mitmekülgsest ja tasakaalustatud toitumisest – oluline on mõõdukus ja tasakaalukus,” lausus asekantsler.
Tema sõnul kaasab Eesti Nutri-Score’i teemal seisukoha kujundamisse oma ala eksperdid, et saada tulemus, mis arvestab Eesti konteksti ja on sõltumatu.
Kui uuringud saavad valmis, hinnatakse nende tulemusi koos muu asjakohase teabega ja alles seejärel kujundatakse lõplik seisukoht Nutr-Score’i Eestis kasutuselevõtu osas.
“Igal juhul oleks Nutri-Score’i kasutamine ettevõtjatele vabatahtlik,” rõhutas Pärtel.
Ministeerium kavatseb uuringutulemuste ja edasiste sammude tutvustamist novembris.