Kuna sõda Iraaniga venib ja kulub rohkem ressursse kui alguses arvati, on Reutersiga rääkinud allikad mures, kas USA suudaks kaitsta ennast ka edaspidi oma vastaste Hiina ja Venemaa eest.
Valge Maja vastas arupärimistele, viidates president Donald Trumpi avaldusele, et USA-l on „tunduvalt rohkem laskemoona kui teistel“ ja „palju rohkem, kui meil kunagi vaja läheks“.
Analüütikud on nõus, et teatud tüüpi laskemoona toodetakse rekordkiirusega, näiteks mürske ja muid rakette. Paraku ei pruugi sellest piisata pikaajalise sõja pidamiseks.
Lockheed Martin, kes toodab ATACMSi ja PrSM rakette, ei vastanud Reutersi kommentaaripalvele. Reutersi arupärimisele ei vastanud ka teine sõjatööstuse ettevõte Raytheon, mis toodab Tomahawki rakette ja Patrioti raketitõrjesüsteeme.
Pentagoni pressiesindaja eitas väiteid, et USA raketivaru hakkab lõppema ning et see mõjutab USA sõjalist võimekust. Ta sõnas: „USA sõjavägi on maailma võimsam ja sellel on kõik võimalused, et tegutseda presidendi käsul, kus ja millal iganes. Me oleme viinud läbi mitmeid edukaid operatsioone eri sõjaväejuhtkondade vastutusalades, tagades samal ajal USA sõjaväe võimekuse tegutseda meie rahva ja huvide kaitseks.“
Kaugmaaraketid ATACMS on USA sõjaväe arsenali ülitähtis komponent. Nende abil on võimalik elluviia täppislööke ohutult distantsilt ning just nende relvade toel on Ukraina saanud rünnata sihtmärke Venemaa sügavuses. Uue põlvkonna kaugmaarakett PrSM on ATACMSi edasiarendus ning peaks relvastuses vanema põlvkonna ATACMSi välja vahetama.
Kaugmaarakettide varude järsu vähenemise taga on Trumpi administratsiooni otsus kasutada Iraani ründamiseks just kaugmaarakette. See on ohutum kui näiteks pommituslennukite kasutamine.
Samas on kaugmaaraketid hädavajalikud juhul, kui peaks tekkima konflikt mõne tugevat õhutõrjet omava riigiga, näiteks Hiina.
Erinevate meediaväljaannete sõnul on Trump raketivarude vähenemise tõttu otsustanud oma nõunike soovitusel loobuda suurejoonelisest raketirünnakust Iraani vastu, millega ta eelmisel nädalal ähvardas. USA ametnik eitab neid väited ja toob põhjuseks hoopis Pärsia lahe riikide surve.