Kaugjahutusega liitunute arv on kasvanud hüppeliselt
Kaugjahutus erineb lokaalsest jahutusseadmest eelkõige jahutuse stabiilsuse, madalama mürataseme, ruumikasutuse ja hooldusvajaduse poolest. «Katusele või keldrisse paigaldatud lokaalse jahutusseadme eluiga on sageli 12–15 aastat. Seejärel tuleb teha uus suur investeering. Kaugjahutusega liitujad maksavad küll liitumistasu, kuid ei pea edaspidi tegema eraldi investeeringut seadmete väljavahetamiseks. Selle eest hoolitseb Utilitas,» selgitab Ljaš.
Võrreldes kaugküttega on kaugjahutus uus lahendus ning esimesed kaugjahutuslepingud sõlmiti Tallinnas 2018. aastal. «Alguses lisandus Utilitase kaugjahutusvõrku vaid mõni pilootprojekt, näiteks Radissoni hotell ja Ülemiste Citys asuv Sepise 7 büroohoone,» meenutab Ljaš. Alates 2023. aastast on aga märkimisväärselt tõusnud nende Tallinna uusarenduste hulk, kuhu jõuab nii kaugjahutus kui ka kaugküte. Põhjuseks on kinnisvaraarendajate huvi ja kaugjahutusvõrgu laienemine.
Ljaši sõnul käib kaugjahutusvõrgu arendamine paljuski käsikäes kinnisvaraarendajate plaanidega. «Üha rohkem Tallinna uusarenduste planeerijaid uurib võimalust liituda kaugjahutusega ning jahutusvõrgu läheduses kavandatavatest ärihooneprojektidest liitub võrguga enamus,» sõnab ta. Kui piirkond jääb olemasolevast võrgust kaugemale, kuid seal nähakse potentsiaali, saab alustada väiksema lahendusega ja kasvatada jaama suurust kvartali arenedes. «Nii on kavas tegutseda näiteks Krulli kvartalis,» lisab Ljaš.
Kaugjahutussüsteemile tasub mõelda juba hoone kavandamise faasis
Kuigi huvi kaugjahutuse vastu kasvab, ei ole selle kasutuselevõtt kõigis hoonetes ühtviisi lihtne. «Kõige paremini sobib see uusarendustesse, kus jahutussüsteemi saab projekteerida juba hoone kavandamise faasis. Kui arendaja teab varakult, et läheduses on jahutusvõrk või seda plaanitakse rajada, saab hoone tehnosüsteemid vastavalt lahendada,» selgitab Ljaš.
Valmis hoonetes on liitumine kaugjahutusvõrguga oluliselt keerulisem. «Paljudel olemasolevatel büroohoonetel paiknevad jahutusseadmed katusel, kuid kaugjahutusvõrguga liitumine toimub maa-aluse ühenduse kaudu. See tähendab, et hoonesiseseid tehnosüsteeme tuleb sageli ümber ehitada. Selline töö on tehniliselt võimalik, kuid kallis ja ajamahukas,» kirjeldab Ljaš.