Samal ajal kiputakse oma võimeid ülehindama ja võimalikke riske alahindama, mistõttu võib mõte minna korraks ujuma või end vette jahutama kujuneda eluohtlikuks. Eriti kergesti võivad sellised otsused sündida suuremas seltskonnas, kus soov teiste ees julge või osav paista võib ettevaatlikkuse tagaplaanile tõrjuda.
Kardetakse teiste reaktsiooni
Monika Punapardi sõnul ei jäeta ohtlikus olukorras sekkumata enamasti ükskõiksusest. Palju sagedamini mängivad rolli hirm teise inimese reaktsiooni ees, soov vältida konflikti või kartus rikkuda kogu seltskonna meeleolu. Võidakse uskuda, et sõber on hea ujuja või et tarvitatud alkoholikogus ei mõjuta teda kuigi palju. Samuti kardetakse, et joobes sõber hakkab end õigustama või peab sekkumist käsutamiseks.
„Paljud tunnevad, et ei ole nende asi teise inimese otsustesse sekkuda. Tegelikult on olukord teine, kui inimene seab ohtu enda elu või tervise. Siis ei ole sekkumine pealetükkivus, vaid hoolimine,“ ütleb Punapart.
Tema sõnul tasub alkoholi tarvitanud sõpra alati püüda ümber veenda, isegi siis, kui tundub, et vestlusest ei ole kasu. Alkohol halvendab keskendumis- ja infotöötlemisvõimet ning seetõttu ei pruugi joobes inimene kõiki argumente mõista või meeles pidada. See ei tähenda aga, et sõnum ei võiks kohale jõuda.
Vali õige toon
Kõige mõistlikum on võimalusel eemalduda ülejäänud seltskonnast. Rahulikumas keskkonnas on lihtsam rääkida ja väiksem on ka oht, et vestlus muutub teiste ees vastandumiseks. Punapardi sõnul tasub kasutada lühikesi ja konkreetseid lauseid ning vajadusel sama mõtet rahulikult mitu korda korrata. Pikk loogiline arutelu ei ole sellises olukorras enamasti tõhus, sest alkohol halvendab keskendumisvõimet ja info töötlemist. Üht kindlat suhtlusviisi, mis mõjuks kõigile alkoholi tarvitanud inimestele, ei ole. Mõni reageerib paremini kindlale ja valjemale häälele, teine kuulab tähelepanelikumalt rahulikku ja vaikset kõnet.
Sama oluline on viis, kuidas sõbraga rääkida. Süüdistamine, hurjutamine või halvustamine panevad inimese end kaitsma ning tähelepanu kandub ohtlikult olukorralt vaidlusele. Kui sõber asub kaitsepositsioonile, tasub vestlus korraks neutraalsemale teemale viia, et olukord maha jahtuks. Seejärel võib rahulikult asja juurde tagasi pöörduda.
Huumor võib anda vastupidise tulemuse
Kuigi pingelises olukorras püütakse sageli pingeid maandada huumoriga, soovitab Punapart sel juhul ettevaatlik olla. Alkoholi mõju all võib nalja tõlgendada teisiti, kui see oli mõeldud, ning see võib olukorda hoopis teravdada. Selge, rahulik ja otsekohene suhtlus on enamasti tõhusam.
Veeohutusest tasub Punapardi hinnangul rääkida juba enne, kui tekib ohtlik olukord. Lühikesed, konkreetsed ja arusaadavad sõnumid aitavad kujundada hoiakut, et joobes peaga vette minek ei ole ohutu ning sõbra peatamine ei ole kontrollimine ega moraali lugemine.
„Inimlikud eksimused on osa elust. Alkohol, hetkeemotsioon ja seltskonna mõju võivad viia otsusteni, mida kainena ei tehtaks. Mitte keegi ei vääri selle tõttu elu kaotamist. Just seetõttu on oluline, et keegi julgeks õigel hetkel öelda: „Ära mine vette.“ See võib olla ebamugav vestlus, kuid mõnikord on just sellest vestlusest abi kõige rohkem,“ ütleb Punapart.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare