Värskest Lidli ja Norstati uuringust selgub, et uue kooliaasta eel teevad Eesti pered oste äärmiselt läbimõeldult ja vajaduspõhiselt ning eelarve hoitakse valdavalt 51 ja 200 euro vahel.
Kooliaasta algus on alati rahaliselt nõudlik periood, kuid Lidli tellitud uuring näitab, et eestlased on leidnud viisi, kuidas kulutusi optimeerida. Ostukorvi sisu dikteerib puhas praktilisus ning emotsiooniostude asemel soetatakse seda, mis on otsa saanud või millest lapsed on lihtsalt välja kasvanud.
Vanemad eelistavad läbimõeldud ja säästlikke koolioste
Kõige sagedamini rändavad koolieelsel perioodil poekorvi vihikud, pliiatsid ja muud kirjatarbed, mida plaanib osta 76 protsenti vastanutest. Teisel kohal on riided ja jalanõud 73 protsendiga ning kolmandal spordiriided 41 protsendiga. Elektroonikaseadmeid plaanib kooliaasta eel osta vaid kaheksa protsenti vastanutest.
Huvitava ja säästliku trendina joonistub välja koolikottide taaskasutus. Kui Leedus plaanib lapsele uue koolikoti osta ligi 40 protsenti vanematest, siis Eestis saab uue koolikoti poole vähem õpilasi ehk 22 protsenti. See vihjab Eesti vanemate harjumusele osta kvaliteetne ja vastupidav koolikott, mida laps saab kanda mitu õppeaastat järjest.
Lidli Eesti kommunikatsioonijuht Liisa-Indra Pajuste sõnul kinnitavad uuringu tulemused, et Eesti tarbija on pragmaatiline ja teeb koolieelseid oste läbimõeldult. Ta tõdeb, et kuigi üldine ostujõud näitab taastumise märke, on selgelt näha, et vanemad ei tee emotsioonioste, vaid otsivad parimat hinna ja kvaliteedi suhet.
„Lidl ei ole koolitarvete hindu tõstnud ega plaani seda teha ka edaspidi. Vastupidi – kauplustes on praegu hulgaliselt sooduspakkumisi. Lidli eesmärk on hoida kõik kooliks vajalikud tooted, alates vihikutest ja pliiatsitest kuni riiete ja jalanõudeni, võimalikult soodsad, et ükski vajalik ost ei jääks pere eelarve tõttu tegemata,“ ütles Pajuste.
Kooliaasta alguses plaanivad koolitarbeid osta kõige enam 40–49-aastased, kes moodustavad umbes 55 protsenti kulutusi tegevatest vastanutest. 30–39-aastaste seas teevad kooliaasta alguses kulutusi 43 protsenti ning 18–29-aastaste seas 38 protsenti.
Ligi 40 protsenti Eesti lapsevanematest plaanib tänavu kulutada kooliasjadele sama palju raha kui eelmisel aastal. Veerand ehk 25 protsenti vastanutest nendib, et kulutused tulevad mullusest mõnevõrra suuremad, mis tuleneb eelkõige laste kasvamisest ja paratamatust vajadusest uute riiete järele.
Ka statistikaameti viimased andmed näitavad, et kuigi Eesti keskmine bruto- ja reaalpalk on kasvanud ning inflatsioon tunduvalt taltunud, püsis tarbijakindluse indikaator endiselt negatiivne. Hinnamuutused on olnud ebaühtlased, näiteks tuuakse välja, et rõivad ja jalatsid olid juunis aastatagusega võrreldes 6,3 protsenti odavamad ning toit 1,5 protsenti odavam. Samal ajal on kallinenud eluase 7,6 protsenti, transport 7,5 protsenti ning hariduse ja lasteasutustega seotud kulud 5,2 protsenti.
Kuna eluaseme- ja transpordikulud võtavad pere eelarvest suurema ampsu, kompenseeritakse seda kooliostude nutika planeerimisega. Koolitarbeid ostetakse varakult ja jaotatult, vältides viimase hetke paanikat ning kalleid emotsioonioste.
Lidl Eesti tellitud uuringu tegi juuli lõpus uuringufirma Norstat, Eestis osales 1002, Leedus 1001 ja Lätis 1010 vastajat.