Eelmisel nädalal sisenesid kümned tuhanded migrandid Marokost Hispaania Põhja-Aafrika enklaavi Ceutasse. Seda tehti peamiselt ujudes ümber Tarajali ja Benzú lainemurdjate või piki rannikut. Migrantide sissetung viis Ceuta vastuvõtusüsteemid täieliku ülekoormuseni ning vallandas tõsise humanitaar- ja julgeolekukriisi, mille käigus uppus või suri rüselustes kümneid inimesi. Ceuta kohalik valitsus taotles riikliku erakorralise seisukorra väljakuulutamist ning Hispaania saatis piirile täiendavaid politsei- ja sõjaväeüksusi.

Väide nr 1: Ameerika Ühendriigid ja Iisrael korraldasid migrantide tungimise Marokost Hispaaniale kuuluvasse Ceutasse.

„Iraani saatkond Keenias väitis, et Ameerika Ühendriigid ja Iisrael korraldasid kümnete tuhandete migrantide tungimise Marokost Hispaaniale kuuluvasse Ceutasse, et karistada Madridi Gaza sõjale ja Iraani ründamisele vastuseisu eest. USA ega Iisrael ei ole süüdistust kommenteerinud.“ – portaal Vanglaplaneet, 3. august.

See väide ei pärine Vanglaplaneedi portaalist, vaid on kulutulena üle ilma leviv vandenõuteooria. Väidet hakkasid esmalt levitama X-i platvormil välismaised Iraani-meelsed ja Lääne-vastased kontod, kust see jõudis ka Eesti alternatiivmeediasse.

Otsus: ei leia kinnitust. Ükski usaldusväärne allikas ei kinnita, et Iisrael ja Ameerika Ühendriigid oleksid sellise aktsiooni taga.

Väide nr 2: „Hispaania kavatseb Ceuta enklaavist mandrile tuua kuni 7000 alaealisena registreeritud illegaalset migranti.“ – Veebifoorumis Militaar.net, 1. august.

Pole tõendeid, et Hispaania kavatseb Ceuta enklaavist tuua mandrile alaealisi migrante, kuid väljaanded Washington Post ja Associated Press teatasid 4. augustil, et umbes tuhat alaealist on veel Ceutas. Hispaania seaduste ja rahvusvaheliste lastekaitse normide järgi tuleb kõigepealt kindlaks teha lapse isik, vanus ja perekondlik olukord ning hinnata, kas tagasisaatmine on tema huvides. Seetõttu tuleb neile tagada ajutine hooldus ja majutus Ceutas.

Otsus: eksitav. Väide, et Hispaania kavatseb viia Ceuta enklaavist mandrile tuhandeid alaealisi, ei leia kinnitust. 4. augusti seisuga menetleb linn 862 alaealise migrandi juhtumeid edasi.

Väide nr 3: Rahvusvahelises meedias avaldati foto, millel on näha Maroko piirivalvurit „tervitamas“ Ceutast naasvat Maroko kodanikku.

Näiteks avaldas Facebookis väidetava foto kasutaja Vootele Päi.

Sarnaseid eksitavaid Ceuta rändekriisiga seotud pilte ja videoid levib sotsiaalmeedias ohtralt. Rahvusvahelised faktikontrollijad, näiteks EFE Verifica ja AFP, on korduvalt tuvastanud juhtumeid, kus vanu fotosid, mujalt pärit materjale või tehisaru abil loodud pilte on esitatud kui värskeid kaadreid Euroopa migratsioonisündmustest.

Meiegi kontrollisime selle pildi päritolu ning selgus, et pilt on loodud OpenAI tööriistadega ja see ei ole ilmunud usaldusväärsetes allikates.

OpenAI on tehisintellekti arendav tehnoloogiaettevõte ning ChatGPT on selle ettevõtte loodud populaarne juturobot. Lisaks tekstipõhisele ChatGPT-le arendab OpenAI ka teisi tehisintellekti mudeleid, näiteks pildigeneraatoreid (DALL·E), mis suudavad tekstikirjelduse alusel fotosid ja illustratsioone luua.

Pilt on genereeritud SynthID-ga. See on digitaalne nähtamatu vesimärk, mis peidetakse pildi loomise hetkel otse selle pikslitesse. See ei ole silmaga nähtav ega muuda pildi kvaliteeti, kuid masinal on võimalik seda tuvastada. SynthID on algselt Google DeepMindi välja töötatud tehnoloogia, mille on oma pildigeneraatoritesse integreerinud ka OpenAI ja teised suuremad tehisintellekti arendajad, et tehisintellekti loodud sisu oleks kergemini jälgitav.

OpenAI tööriist, mis kontrollib SynthID olemasolu pildil, tuvastas, et pilt on loodud tehisaruga.

Kuigi pilt sarnaneb sündmusega, mis leidis Ceutas või selle lähedal tõepoolest aset ning mida jäädvustati mitme nurga alt, on konkreetne foto siiski võltsing.

Väide nr 4: Videos on näha „sissetungi Hispaaniasse“.

Facebooki kasutaja Edmond Penu jagas videot, millel on väidetavalt näha Hispaaniasse tunginud migrante. „Sissetung Hispaaniasse! 60 000 Maroko marodööri teevad oma ja keegi ei suuda neid peatada“.

Esmalt avaldas video täiendava selgituseta kasutaja Marco Vatsel, mida Penu jagas edasi väites, et tegevus toimub Hispaanias.

Otsus: vale. AFP faktikontroll verifitseeris video päritolu ja selgus, et video pärineb käesoleva aasta maist ja näitab mässu Prantsusmaal Toulouse’is pärast jalgpalli Meistrite liiga finaali, kus Paris Saint-Germain (PSG) võitis Arsenali dramaatilises penaltiseeria võidus.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)