Väljasuremisohus Euroopa naaritsad on end sisse seadnud Saaremaal. Tänavusest on kindlaid tõendeid, et saarele ümberasustatud loomad on järglasi saanud.
Juhuslikult ühe Saaremaa jõe kaldal filmitud kaadrid tõid naaritsaid ümberasustavatele zooloogidele naeratuse näole, sest just need kinnitasid, et Saaremaal on vabas looduses naaritsad järglasi saanud. Võib-olla on seda ka varem juhtunud, aga tõestust sellele lihtsalt polnud.
“See on esimene kindel tõestus. Meil on emasid kevadel siin koos isastega olnud küll jõgede peal, aga me ei ole leidnud pesakondi üles. Kui ikkagi loom suudab looduses sigida, siis see ikkagi näitab, et Saaremaal on kohti, mis on hea kvaliteediga. Praegu see annab kindluse, et see töö ei ole olnud asjata. Saaremaal on kohti, kus loomad ellu jäävad ja on piisavalt häid elupaiku,” sõnas Martin Silts.
Tallinna loomaaia emanaaritsad tõid Saaremaal sel kevadel ilmale 22 poega. Emad õpetasid nad iseseisvalt hakkama saama ja viidi seejärel jälle loomaaeda tagasi. Nüüd oskavad naaritsapojad juba enda eest seista.
“Kuna need emad on tublid poegijad, siis mõistlik on tuua nende poegi, sest pojad on looduses paindlikud ja leiavad selle õige elupaiga üles ning jäävad paremini ellu kui emad. Pojad lähevad tagasi Saaremaa jõgede peale,” sõnas Silts.
Põhjus, miks lisaks Hiiumaale ka Saaremaale tahetakse Euroopa naaritsaid asustada, on see, et sealpole nende põhivaenlast – Ameerika naaritsat ehk minki. Seetõttu võiks Euroopa ohustatud loomaliik Eesti saartel hakkama saada. Küll aga on vabas looduses naaritsa ellujäämise ja kohanemise protsent päris madal.
“Ei ole teist valikut. Mandril on kõik jõed minki ehk Ameerika naaritsat täis. Tallinna loomaaias on 110 looma, Hiiumaal on väike asurkond ja kohe alguses oli plaan ka Saaremaa asurkond luua. See lihtsalt lisab kindlust, et kui kuskil peaks mingi jama või taud juhtuma, mis selle populatsiooni hävitab, siis kuskilt me saame jälle loomi tagasi,” lausus Silts.