Erinevalt 2022. aasta järsust hinnahüppest on praegune rekord sündinud rahuliku, kuid järjepideva tõusu tulemusena. Tallinna keskmine pakkumishind püsis kogu möödunud aasta 14,50–14,60 euro piires ning jõudis juulis esimest korda 14,90 euroni. Tartus on areng olnud sarnane: pärast mullust 12,50-eurost tipptaset kerkis hind tänavu juulis 13,1 euroni.
Aastases võrdluses on Tallinna üüripakkumiste hinnad tõusnud umbes 3,5 protsenti ja Tartu omad ligi neli protsenti. See ei ole enam kriisiaegne hinnašokk, vaid pigem uus normaalsus, kus hinnad kerkivad igal kevadsuvel eelmisest tipptasemest veidi kõrgemale.
«Rekordiliste pakkumishindade peamine põhjus peitub pakkumise vähenemises. Kui koroona-aastatel oli Tallinnas ligi 2000 aktiivset üürikuulutust, siis tänavu juulis oli neid vaid veidi üle tuhande. Ka Tartus on aktiivsete pakkumiste arv suvehooaja alguses selgelt väiksem kui suurema pakkumisega aastatel. Vähem pakkumisi tähendab üürileandjatele tugevamat positsiooni: korterid leiavad üürniku kiiremini ja hinnas järeleandmiseks on vähem survet,» ütles Noppel-Kokerov.
Nõudlust hoiavad üleval mitu tegurit korraga. Kõrged laenuintressid ja kinnisvara kõrged müügihinnad on suunanud osa potentsiaalseid ostjaid üüriturule, linnadesse lisandub endiselt elanikke ning sügisel suurendab nõudlust tavaliselt tudengite saabumine. Eriti selgelt avaldub see Tartus, kus üüriturg järgib suuresti akadeemilist rütmi.
Statistikast joonistub välja korduv muster: pakkumiste arv kasvab juulis ja augustis, kui omanikud toovad korterid turule üliõpilaste saabumise eel, ning ka hinnatase jõuab sageli samal ajal aasta kõrgeimate näitajateni.
Samuti on linnasisene hinnavahe endiselt suur: keskmine näitaja hõlmab nii kesklinna uusarenduste kortereid kui ka äärelinna renoveerimata elamispindu.