Eesti ettevõtted on geopoliitiliste riskide ja võimalike katkestuste vastu valmistumisel aktiivsemad kui Läti ja Leedu ettevõtted, ühtlasi tehakse Eestis koostööd valitsuse ja avaliku sektoriga tihedamini, näitab OP Panga tellitud Balti ettevõtete uuring.
Uuringu järgi on 99 protsenti Eesti ettevõtetest astunud samme, et tugevdada oma vastupanuvõimet geopoliitiliste riskide või võimalike katkestuste suhtes. Lätis on sama teinud 87 protsenti ja Leedus 95 protsenti ettevõtetest.
Eesti ettevõtted panustavad kriisivalmidusse
OP Panga Eesti maajuht Maila Kirspuu sõnul on viimaste aastate kriisid muutnud ettevõtete arusaama riskidest. „Küberturvalisus, kriisiplaanid, tarnekindlus ja koostöö avaliku sektoriga ei ole enam erandlikud tegevused, vaid vastutustundliku juhtimise loomulik osa. Tulemused näitavad, et Eesti ettevõtted võtavad geopoliitilisi riske väga tõsiselt,“ ütles Kirspuu.
Kõige sagedamini on Eesti ettevõtted tugevdanud küberturvalisust (88 protsenti). Lisaks on tegeletud ärikatkemise ja kriisiplaanide loomisega (82 protsenti), tehtud riskide maandamiseks koostööd valitsuse või avaliku sektoriga (68 protsenti) ning panustatud töötajate koolitamisse ja kriisideks valmisoleku suurendamisse (67 protsenti).
Alla poole Eesti ettevõtetest on tegelenud ka tarnete ja võtmeressursside kindlustamisega (49 protsenti), investeerinud vastupidavamasse taristusse (48 protsenti), toetanud kaitse- või julgeolekusektorit (36 protsenti) või pakkunud annetusi ja tuge kriisidest mõjutatud riikidele (19 protsenti).
AS Tallinna Vesi on üks näide ettevõttest, mis on välja arendanud kriisiplaanid ja pannud paika kriisimeeskonnad, et keerulisest ilmast, tehnilistest häiringutest või muudest põhjustest tekkinud probleeme ennetada või kiiremini lahendada.
„Kriisikindluse pidev arendamine on loomulik osa meie ettevõtte strateegiast ja seotud järjepidevate investeeringutega. Koostöö kohaliku omavalitsuse, riigi ja teiste partneritega on siinjuures meile kui igapäevase elutähtsa teenuse pakkujale väga oluline,“ sõnas Tallinna Vee tegevjuht Aleksandr Timofejev.
Teiste Balti riikidega võrreldes eristub Eesti just selle poolest, et siinsed ettevõtted teevad geopoliitiliste riskide ja katkestuste maandamisel märksa sagedamini koostööd valitsuse või avaliku sektoriga. Eestis on seda teinud 68 protsenti vastanud ettevõtetest, samas kui Leedus on vastav näitaja 30 protsenti ja Lätis 22 protsenti. „See viitab sellele, et Eestis nähakse ettevõtete kriisivalmidust üha enam ühise vastutusena – erasektori valmisolek, avaliku sektori teave ja laiem julgeolekuraamistik peavad toimima koostoimes,“ selgitas Kirspuu.
Eesti ettevõtete kõrge aktiivsus on positiivne märk kogu majanduse vastupanuvõime seisukohalt. Kirspuu sõnul ei tähenda ettevõtete kriisivalmidus ainult ühe organisatsiooni paremat kaitstust.
„Kui ettevõtted suudavad katkestuste korral tegevust jätkata, tarneahelaid ümber korraldada, töötajaid kaitsta ja olulisi teenuseid pakkuda, aitab see tagada kogu majanduse toimimise. Eriti väikese ja avatud majanduse puhul on oluline, et ettevõtted ei reageeriks kriisidele alles siis, kui need on juba käes, vaid tugevdaksid oma vastupanuvõimet järjepidevalt,“ ütles Maila Kirspuu.
OP Panga tellitud uuringus osales 305 ettevõtet eri sektoritest Eestis, Lätis ja Leedus. Uuring viidi läbi 2026. aasta aprillis. Tulemused pakuvad väärtuslikke teadmisi ettevõtete ees seisvatest peamistest väljakutsetest majandus- ja geopoliitilise ebakindluse taustal. Uuringu viis läbi KOG Institute for Marketing and Communications Sciences.