Eestlane on ikka olnud tark tarbija ning aastakümneid tagasi ei olnud mõeldav, et söödav toit ära visatakse. Suure tarbimisühiskonnana oleme jõudnud sinna, kus kõike on igal pool ja väga palju. Valikut on rohkem, kui vajame, ning see on omakorda kaasa toonud järjest süveneva probleemi, et söödav toit liigub prügikasti.

Eestis tekib aastas ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid ja sellest umbes pool ehk üle 80 000 tonni on toidukadu, toit, mis oleks veel olnud söömiskõlblik. Selle kogusega oleks saanud katta ligikaudu 100 000 inimese aastase toiduvajaduse.

Toidukadu tekib kogu toidutarneahelas alates esmatootmisest ja toidutööstusest kuni hulgikaubanduse, jaekaubanduse, toitlustuse ning kodumajapidamisteni. Toidukao tekkega kaasnevad lisaks majanduslikele mõjudele ka olulised keskkonnamõjud. Toidu tootmiseks on kasutatud maad, vett, energiat ja inimeste tööjõudu. Kui söömiskõlbulik toit muutub jäätmeks, lähevad raisku kõik need ressursid, mis selle tootmiseks kulusid.

Samal ajal on Eestis inimesi, kelle jaoks on igapäevase toidukorvi täitmine keeruline. Toiduabi vajavate inimeste hulk ei ole kuhugi kadunud, kuid Eesti Toidupanga laod on sageli tühjad.

Need kaks probleemi, toiduraiskamine ja toidu kättesaadavus, eksisteerivad Eestis paraku samal ajal.

Toitu võib üle jääda ka hea planeerimise korral

Ettevõtted teevad palju tööd, et planeerida tootmist, varusid ja valmistatava toidu koguseid võimalikult täpselt. Ükski ettevõtja ei raiska meelega, see ei oleks majanduslikult kasulik. Samal ajal ei ole võimalik üle jääva toidu teket täielikult vältida. Kui tootja, kaupmees, toitlustaja või ürituse korraldaja planeerib koguseid, peab ta arvestama võimalusega, et tegelik tarbimine erineb prognoosist ja ükski ettevõte ei taha seda, et vajalik toit saab otsa.

Näiteks ei saanud eelmisel aastal toimunud laulu- ja tantsupeol lubada, et mõni laulukoor või tantsurühm jääb supita. Isegi väga kogenud toitlustajate ja hoolika planeerimise korral on nii suure sündmuse puhul keeruline koguseid täpselt tabada ning toitu jäi üle.

Kuna üle jääva toidu annetamise võimalusega oli juba ette arvestatud ja kogu protsess läbi mõeldud, sujus annetamine edukalt ning kokku jagati erinevate organisatsioonide kaudu abivajajatele 8700 liitrit ülejäänud suppi. Seega on tark planeerimine kindlasti oluline, kuid läbi peab olema mõeldud ka olukord, kui söömiskõlblikku toitu üle jääb.

Eestis on olemas võimekus toidu ümberjaotamiseks

Eestis on olemas toimivad lahendused söömiskõlbliku toidu päästmiseks ja ümberjaotamiseks. Välja on kujunenud nii üleriigilised kui ka kogukondlikud algatused, mis aitavad vähendada toidukadu ja suunata ülejääva toidu inimesteni.

Kõige pikema ajaloo ja suurima võrgustikuga toidu ümberjaotamise organisatsioon Eestis on Eesti Toidupank, mille eesmärk on vähendada toidukadu ning aidata samal ajal inimesi, kellel on keeruline oma toidukorvi ise täita. Igal nädalal jõuab meie kaudu toiduabi enam kui 15 000 inimeseni. 2025. aastal jagas Eesti Toidupank abivajajatele ligikaudu neli miljonit kilogrammi söömiskõlblikku toitu.

Lisaks Eesti Toidupangale tegutsevad Eestis ka mitmed kogukondlikud lahendused, mis aitavad vähendada toiduraiskamist ning muuta toidu jagamise igapäevaseks ja loomulikuks osaks kogukonnaelust.

Näiteks toimivad tänu kohalikele vabatahtlikele mitmel pool üle Eesti kogukondlikud toidukapid (nt Foodsharing või Toiduringlus), kuhu saab viia toitu, mida ise ei jõua ära tarbida, ning kust saavad seda võtta kõik soovijad. Samuti on loodud lahendusi (nt Fudloop), kus poodidest ja hulgiladudest päästetud toitu saab sümboolse tasu eest osta. Lasteaedade toidukappidest saavad ülejäänud söömiskõlbuliku toidu päeva lõpus kaasa võtta lapsevanemad ja töötajad.

Kõikide toidu ümberjagamisega tegelevate organisatsioonide tegevus on oluline mitte ainult seetõttu, et nad vähendavad toidukadu, vaid ka seetõttu, et kujundatakse ja kinnistatakse arusaama, et söömiskõlblik toit peaks jõudma inimesteni, mitte prügikasti.

Toidu annetamine peab olema süsteemne ja uus seaduseelnõu toetab seda

Kliimaministeerium on saatnud kooskõlastamiseks jäätmeseaduse muutmise seadus, mille eesmärk on vähendada toidukadu ning suurendada söömiskõlbliku toidu annetamist ja ümberjaotamist. Eelnõu kohaselt tuleb hiljemalt 2030. aastaks vähendada toidujäätmete teket toidutööstuses vähemalt kümme protsenti ning jaemüügis, toitlustuses ja kodumajapidamistes vähemalt 30 protsenti võrreldes aastate 2021–2023 keskmisega.

Eelnõu ei kohusta ettevõtteid toitu annetama, vaid aitab kujundada süsteemi, kus ettevõttel on selge tegevusplaan, kuidas jõuab söömiskõlblik toit inimesteni siis, kui seda heast planeerimisest hoolimata üle jääb.

Toidupank toetab eelnõud ning peab üheks olulisemaks muudatuseks nõuet, et suuremad jaekaubandus- ja toidutööstuse ettevõtted avaldaksid oma veebilehel, kui suure osa maha kantud söömiskõlblikust toidust nad annetavad. See annab võimaluse hinnata, kas ettevõte on oma tegevuse korraldanud nii, et võimalikult suur osa söömiskõlblikust toidust jõuab inimesteni, mitte ei muutu jäätmeteks. Samuti aitab see vähendada rohepesu ohtu ehk seda et ettevõte toob esile koostöö toidu ümberjagamise organisatsioonidega, kuid tegelik annetatud toidu osakaal kogu ülejäägist on väga väike või puudub üldse.

Samuti on oluline muudatus nõue, et suuremad jaekaubandusettevõtted ja toidutootjad teeksid toidupangale või teistele toidu ümberjaotamise organisatsioonidele ettepaneku sõlmida koostööleping. Koostööleping ei tähenda kohustust kogu üle jääv toit annetada, vaid aitab ettevõttel luua toimiva süsteemi juhuks, kui söömiskõlblikku toitu jääb üle.

Praegu sõltub toidu annetamine sageli sellest, kas ettevõttes töötab inimene, kes peab seda oluliseks ja võtab ise initsiatiivi. Võib ette tulla, et ettevõtte juhtkond ei ole teadlik, et annetamine toimub või millises mahus see toimub. Selline lähenemine ei ole jätkusuutlik ega võimalda toidu päästmist süsteemselt korraldada.

“See annab kindluse nii toitu annetavale ettevõttele kui ka toitu vastu võtvale organisatsioonile, et kogu protsess on läbi mõeldud.”

Koostööleping aitab kokku leppida, kuidas toimub üle jääva toidu annetamise protsess: kes vastutab, millal ja kuidas toit üle antakse ning millised on toidu käitlemise nõuded. See annab kindluse nii toitu annetavale ettevõttele kui ka toitu vastu võtvale organisatsioonile, et kogu protsess on läbi mõeldud.

Oluline on vältida söömiskõlbliku toidu jõudmist jäätmetesse lihtsalt seetõttu, et selle edasine kasutamine ei olnud läbi mõeldud või vajalikul hetkel ei olnud sobivat partnerit.

Ettevõtete jaoks on oluline, et nende partner toidu annetamisel oleks usaldusväärne organisatsioon, mis suudab toidu kiiresti vastu võtta, säilitada nõuetekohase külmaahela ning jagada selle edasi inimestele.

Vastutus toidukao vähendamise eest on kogu toidutarne ahelal

Vastavalt SEI Tallinna 2020. aasta uuringule tekib üle poole toidukaost kodudes. See näitab, et kindlasti tuleb tõsta kodumajapidamiste teadlikkust, kuidas paremini planeerida ja jääke nutikalt ära kasutada, et ära viskamist vähem oleks. Teavitustööga riik ja ka kohalikud omavalitsused vähehaaval ka tegelevad.

Kuigi suur osa toidukaost tekib kodumajapidamistes, ei saa see olla põhjus jätta tähelepanuta teised toiduahela osad. Toidukao vähendamine ei ole ühe osapoole ülesanne, iga lüli peab tegema seda, mida tema tegevuses on võimalik teha. Ettevõtete puhul tähendab see eelkõige paremat planeerimist, tekkiva toidukao jälgimist ning süsteemi loomist söömiskõlbliku toidu ümberjaotamiseks.

Eestis palju ettevõtteid tootmise, hulgimüügi, jaekaubanduse ja toitlustuse valdkonnas, kus toidu annetamine ja ümberjaotamine on loomulik osa igapäevasest tegevusest, kuid leidub ka ettevõtteid, kus söömiskõlblik toit jõuab endiselt jäätmetesse. Seadusemuudatus aitab eelkõige neid ettevõtteid, kus süsteemne lähenemine toidukao vähendamisele veel puudub.

Toidupank ega teised toidu ümberjaotamise organisatsioonid ei soovi vähendada ettevõtete käivet ega seada neile ebamõistlikke kohustusi. Soovime lähtuda toidujäätmete hierarhiast, mille kohaselt suunatakse müügiks kõlbmatu, kuid endiselt inimtoiduks sobiv toit esmajärjekorras inimestele, seejärel loomasöödaks ning alles viimase valikuna biogaasi tootmiseks või kompostimiseks.

Söömiskõlblik toit ei ole jäätmed. Eestis on olemas inimesed, teadmised ja taristu, et vähendada toidukadu ning suunata söömiskõlbulik toit inimtarbimiseks. Uue jäätmeseaduse eelnõu eesmärk on aidata muuta ülejääva toidu annetamine tavapäraseks praktikaks kogu Eestis.