2025. aastal maksis Virtsu–Kuivastu liini teenindamine 19,24 miljonit eurot. Piletitulust saadi 10,62 miljonit ja riigi toetus oli 8,62 miljonit eurot. Reisijad katsid seega 55% liini maksumusest.
Seda arvu tasub vaadata teiste riigi toetatavate ühistransporditeenuste kõrval. 2025. aastal moodustas piletitulu bussiliikluses 9%, lennuliikluses 15%, rongiliikluses 32% ja laevaliikluses tervikuna 35% kogukuludest.
Bussi, rongi, lennuki ja parvlaeva kulustruktuur on erinev. Need protsendid ei pea olema ühesugused ning üksnes nende võrdlemine ei tõesta saarlaste ebavõrdset kohtlemist. Küll aga peab nii suur erinevus olema arusaadavalt põhjendatud.
Märkimisväärne erinevus on ka kahe suursaare põhiliinide rahastamises. Rohuküla–Heltermaa liinil kattis piletitulu 2025. aastal 25% ja Virtsu–Kuivastu liinil 55% teenuse maksumusest.
Selle võrdluse eesmärk ei ole seada kaht saart vastamisi ega väita, et Hiiumaa ühendust tuleks vähem toetada. Vastupidi – mõlema saare püsiühendus peab olema riigi regionaalpoliitika loomulik osa.
Osa erinevusest on seletatav sellega, et Virtsu–Kuivastu liinil liigub rohkem reisijaid ja sõidukeid ning seetõttu laekub ka rohkem piletitulu.
Suurem kasutajate arv ei tähenda aga automaatselt, et riigi panus ühenduse kogumaksumusse peaks proportsionaalselt vähenema. Riik peab selgitama, millistel põhimõtetel kujuneb kahe liini puhul kasutaja ja riigi vaheline kulude jaotus.
Virtsu–Kuivastu liini reisijate arvu kasvust rääkides tuleb vaadata, kes seda ühendust kasutavad.
TS Laevade andmetel tehti 2018. aastal püsielaniku soodustusega 360 015 reisi. 2025. aastaks oli nende arv kasvanud 463 735-ni ehk ligi 29%.
Samal ajal suurenes püsielaniku soodustusega reiside osakaal kõigist reisidest 21,1 protsendilt 25,5 protsendini. Täispiletiga reiside osakaal langes 43 protsendilt 39,5 protsendile.