Siseminister Igor Taro kinnitusel on riiklike andmekogude järelevalve usaldusväärne ning kodanike info turvalisus tagatud. Kuigi andmekaitset puudutav seadusandlus vajab ajakohastamist, näitavad politsei- ja piirivalveameti ning kaitsepolitsei auditi tulemused, et ametiasutuste igapäevased sisekontrollid toimivad tõhusalt.
Mis on teie järeldused, mis vajab nüüd muutmist?
Põhijäreldus on see, et me peaksime kogu sellele õiguslikule raamistikule otsa vaatama ja selle korda tegema, sest viimase kümne aasta jooksul on ühiskond ja tehnoloogia arenenud. On tulnud uusi kanaleid ja väljakutseid ning kogu see õigus peaks ajaga kaasas käima. Reeglid, mis kümme aastat tagasi välja mõeldi, võisid olla liiga üldised ja mitte arvestada teatud olukordadega. Olen täiesti nõus advokaat Ginteriga, et kõik asjad peaksid olema väga selgelt sätestatud.
Kas me oleme nii kuritegelik riik, et tõesti 1000 päringut tervise kohta tuleb kuus teha?
Päringuid ei tehta ainult seoses kuritegevusega. Kui näiteks kaitsepolitsei teeb päringuid, siis nende õlul on kogu see ülesanne, et teha näiteks taustakontrollid kõikide inimeste kohta, kes puutuvad kokku riigisaladusega või kes taotlevad riigisaladuse luba. Lisaks veel teatud tundlikud ametikohad, näiteks elutähtsate teenuste osutajate teatud struktuurid, kus on tundlikku teavet. Näiteks kaitsevägi on päris suur tellija, sest meil peab olema teadmine, et nendel inimestel ei ole narkosõltuvust, mis võib olla problemaatiline, kui inimene puutub kokku riigisaladusega.
Digiriigis on andmekogusid palju ja neid tekib muudkui juurde. Kas nende andmekogude järelevalve on ühtlane ja ühesuguste reeglitega või on nii, et mõned seadused midagi reguleerivad ja mingid asjad jätavad reguleerimata?
Kui ma püstitasin politsei- ja piirivalveametile ning kaitsepolitseile ülesande teha proaktiivselt täiskontroll kõikide rohkem kui aasta jooksul tehtud päringute üle, tõmbasime skoobi ka laiemaks. Ühe kuu pärast peab politsei- ja piirivalveamet esitama ülevaate kõikidest andmekogudest, millega nad tegelevad, kust nad päringuid teevad ja ka õiguslikest alustest. Analüüsi mõte ei ole kõik päringud praegu kuu ajaga läbi võtta, vaid teha analüüs, kas kuskil andmekogude puhul on veel puudusi.
Kas seal ei tehtud ka näiteks täitsa labaseid uudishimust päringuid, mis ei ole üldse tööga seotud?
Tõepoolest kaitsepolitseil oli aasta jooksul üks selline päring. Väga oluline on aga see, et seda päringut ei tuvastatud mitte analüüsi käigus, vaid sisekontroll sai sellest signaali juba kaks päeva hiljem ja see tõkestati. Seega ei saa öelda, et andmed oleksid täiesti kaitseta, sest sisekontrollid töötavad igapäevaselt ka siis, kui me seda analüüsi ei tee.
Kas see audit kinnitas seda, et igast päringust jääb jälgi ja see viib algallikani?
Kindlasti, sest tulid välja ka probleemsed päringud ja jäljed olid alles ka nendest. Näiteks oli vormistus lohakas, ei olnud õigesti valitud kanal või oleks pidanud kaaluma nõusoleku küsimist. Selliseid üksikuid päringuid tuli välja ja infosüsteemid on ikkagi kaasaegsed, kõikidest toimingutest jäävad logid ja jäljed järgi.