Tallinna linnavalitsus plaanib muuta Pärnu maanteel trammipeatuste asukohta. Arhitektide liidu presidendi Aet Aderi sõnul läheb aga peatuste vahe liiga pikaks.
Abilinnapead Kristjan Järvan ja Joel Jesse kohtusid neljapäeval Eesti Arhitektide Liidu esindajatega, et arutada Pärnu maantee rekonstrueerimise eelprojekti.
Jesse ütles ERR-ile, et eesmärk on vaadata üle ühistranspordi peatuste asukohad, et oleks paremad ümberistumisvõimalused ja loogilisemad asukohad.
Jesse sõnul oleks edaspidi Kosmose trammipeatus 100 meetrit Liivalaia tänava pool, selle ristmiku kõrval.
“Selline optimaalne peatuste vahe on 600 meetrit, mis tähendab, et kui sa asud keskkohas, on sul kolmeminutiline jalutuskäik järgmisesse peatusesse. Ja Liivalaia ristis on ka neli suuremat kooli seal ümber – Tõnismäe reaalkool, kutsekool, Tallinna tehnikakõrgkool ja Tallinna muusika- ja balletikool,” rääkis Jesse.
Samas prantsuse lütseumi läheb teekond 100 meetri võrra pikemaks.
Jesse sõnul võimaldab selline lahendus erinevatel ühistranspordi liikidel paremini ühes peatuses peatuda.
Aet Aderi sõnul on aga Euroopa praktika, et peatuste vahe linnakeskuses on 200 kuni 400 meetrit. “Üle 600-meetrine vahe on liiga pikk selleks, et kodanikud valiksid ühistranspordi, eriti eakad, väikesed lapsed ja liikumisraskustega inimesed,” sõnas Ader.
Ader soovis veel, et Pärnu maanteel oleks rohkem lühiajalisi peatumiskohti.
“Kindlasti tervitatav mõte, et lühiajalisi kohti võiks olla seal, aga kui me vaatame, et see tänast kaks pluss kaks lahendust – üks sõidurida on ühistranspordile üks sõiduautodele. Kui sealt nüüd teha kaks pluss üks, nagu nad soovisid, siis jah, saaks lühiajalised kohad teha, aga siis oleks sõiduautod, tramm, buss, kõik ühel teel ja kui siis midagi peaks juhtuma, mingi väike kõks, avarii, kui peaks trammiliiklus seiskuma või mõni muu õnnetus, siis ümberpõiget ei ole võimalik teha, kuna seal on ka keskpiire,” kommenteeris Jesse.
“Me peame ikkagi arvestama, kuidas oleks liikluse sujuvus ja ohutus tagatud,” lisas ta.
Ta rõhutas, et Rimi juures Pärnu maanteel on ka parkimismaja.
Aderi sõnul ei ole aga linn pakkunud 2+2 sõidurajale alternatiive.
“Meie hinnangul tuleks kaaluda erinevaid lahendusi, et kas on võimalik ka
2+1 sõidurajaga lahendus. Siin tuleks väga täpselt ja detailselt vaadata, kuidas me saaksime seda ruumi kvaliteeti tõsta, et oleks peatumiskohad, et ärid saaksid laadida kaupa ja taksod või kullerid saaksid peatuda. Ja kuidas me saaksime mõned pingid ja veidi haljastust mahutada sinna tänavakoridori seda elu ja nende äride toimivust toetada. Ma arvan, et seda peaks veel täpsemalt läbi proovima projekteerida,” lausus Ader.
Ader märkis veel, et vigu aitaks vältida, kui liikuvusekspertide kõrval kasutaks linn veel ruumieksperte. “Ei ole kaasatud piisavalt ruumieksperte, me ei suutnud tuvastada, et kes on see projekti väljatöötamises kaasatud maastikuarhitekt, et ruumi kvaliteet oleks ka tagatud,” ütles Ader.
Samas tõdes Ader, et kogu projekt on siiski edasiminek, kus arvestatakse kõikide liiklejatega.
“Aga need ettepanekud, mis meil on aitaks seda veelgi paremaks teha, Arvestades, et selliseid projekte ikkagi tehakse aastakümneteks, siis on mõned nõksud,
mis siin saaks veelgi paremaks minna. Aga muidu väga positiivne, et üldse Tallinna linn sellega tegeleb. Ma arvan, et Pärnu maantee ühendub ka tulevikus Vabaduse väljakul peatänava projektiga, see on üks olulisemaid avalikke ruume pealinnas,” sõnas Ader.
Jesse rääkis, et Pärnu maantee rekonstrueerimise projekt on faasis, kus sel ja järgmisel aastal käib projekteerimine ja järgmise aasta lõpus peaks algama ehitus.
“Ehituse kava on planeeritud orienteeruvalt kaks aastat,” ütles ta.