Eestis on vaimse tervise muredega laste abi killustunud: teenuste kättesaadavus sõltub piirkonnast, ooteajad on pikad ja pole ka ülevaadet, kuidas abivajaja tugisüsteemide vahel liigub. Nüüd tahab sotsiaalministeerium olukorrast selgemat pilti saada, et laste aitamist tulevikus paremini korraldada.
Vaimse tervise häiretest valdav osa saab alguse noorena ning kui abi on lastele ja noortele kättesaadav ja tõhus, ennetab see hilisemat abivajadust. Praegu ei ole olukord aga kiita: 2024. aastal valminud Eesti laste vaimse tervise uuringu kohaselt on koolilaste vaimse tervise näitajad alates 2010. aastast järjepidevalt halvenenud ja teravam on probleem tüdrukute seas.
Laste võimalused vaimse tervise murede puhul abi saada ei ole aga kiita. Seepärast hakkabki sotsiaalministeerium kaardistama, milline on abi vajavate laste teekond erinevate tugisüsteemide vahel ja kui kättesaadavad sellised teenused eri etappides on.
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna projektijuht Krista Järv ütles ERR-ile, et Eestis puudub terviklik ülevaade, kuidas liigub laps vaimse tervise abi saamisel tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna vahel. Põhjuseid, miks lapse ja pere aitamine on killustunud, võib olla mitmeid.
“Spetsialistide rollid ja vastutusalad ei ole alati selged, teenuste kättesaadavus erineb piirkonniti ning abi saamist pikendavad ooteajad. Abi võib katkeda ka olulistes üleminekukohtades, näiteks lasteaiast kooli minnes, kooliastme vahetumisel või laste- ja täiskasvanute teenuste vahel liikudes,” selgitas Järv.
Ministeerium tellib uuringu, mis peaks kõik kitsaskohad kaardistama ja välja töötama lahenduse, milline peaks vaimse tervise abi vajava lapse teekond tulevikus olema.
“Eesmärk on tagada, et abi oleks õigeaegne, järjepidev ja lähtuks lapse vajadustest,” sõnas Järv.
Lisaks olukorra fikseerimisele töötatakse välja konkreetsed ettepanekud, kuidas laste vaimse tervise tugisüsteemi arendada. Uuringu tulemusel valmib tulevikumudel lapse abiteekonnast, ettepanekud, kuidas spetsialistide rolle, vastutusalasid ja koostöömudeleid täpsustada ning soovitused, kuidas parandada juhtumikorraldust, info liikumist ja teenuste üleandmist.
Välja selgitatakse ka see, kas ja kuidas peaks õigusakte muutma ning koostatakse rakendusplaan, mis sisaldab tegevusi, vastutajaid ja ajakava.
“Uuringu tulemusi kasutatakse poliitika kujundamisel, teenuste arendamisel ja laste vaimse tervise tugisüsteemi edasiarendamisel,” sõnas Järv.
Selleks, et väljatöötatavad ettepanekud rahapuudusel riiulile ei jääks, soovib ministeerium, et uuringu läbiviija töötaks välja kaks varianti: miinimumtaseme, mida saaks ellu viia olemasolevate ressurssidega, ja optimaalse taseme, mille puhul on tarvis lisaraha.
“Seetõttu võib uuring näidata, et osa soovitusi on võimalik ellu viia olemasolevate vahenditega, kuid osa muudatusi vajab lisaraha,” sõnas laste ja perede osakonna projektijuht, kelle sõnul selguvad rahastamise maht ja võimalikud allikad alles pärast uuringu valmimist.
Uuring kestab 11 kuud ja ministeerium loodab, et see saab valmis tuleva aasta keskel. See aga ei tähenda, et muudatusi saaks kohe pärast seda hakata ellu viima.
“Konkreetsete muudatuste rakendamine algab pärast uuringu lõppu ning sõltub poliitilistest otsustest, eri valdkondade kokkulepetest ja vajaduse korral lisaraha leidmisest,” tõdes Järv.
Uuringu eeldatav maksumus on kuni 100 000 eurot.