USA viimaste luurehinnangute kohaselt võib Ukraina vallutamisel hätta jäänud Venemaa režiimi juht Vladimir Putin lähiaastatel testida NATO otsusekindlust piiratud rünnakuga mõne alliansi liikmesriigi vastu. Võimalike stsenaariumidena nähakse nii küberrünnakuid kui ka väikese ulatusega maismaasissetungi, kirjutas väljaanne The Wall Street Journal (WSJ).

Seni on Ameerika Ühendriigid leidnud, et Putin ei provotseeri NATO-t nii kaua, kuni sõda Ukrainas kestab. USA luureametnike sõnul muutus see hinnang aga tänavu, kuna Putin on Ukrainas üha suurema surve all ning vajab oma positsioonide kindlusatmiseks mingitki võitu. Ukraina droonirünnakud põhjustavad üha suuremat kahju nii Venemaa armeele kui ka naftatööstusele, samal ajal kui Vene väed saavutavad rindel ainult väikeseid edusamme suurte kaotuste hinnaga, kirjeldas WSJ konteksti neljapäeva õhtul avaldatud artiklis.

Luurehinnang, mida WSJ vahendas USA ametnike ütlustele toetudes, on valminud ajal, kui Ameerika Ühendriikidel on tekkinud puudujääk mitmetest olulistest relvasüsteemidest ja laskemoonast, mida oleks vaja võimalikus tulevases konfliktis Venemaa või Hiinaga. USA relvavarusid on märkimisväärselt vähendanud nii Ukrainale antud abi kui ka konflikt Iraaniga. Puudu on muu hulgas kaugmaarakette PrSM, mobiilsetelt mitmikraketiheitjatelt lastavaid rakette ATACMS ning lühimaa õhutõrjerakette Stinger, ütlesid ametnikud.

Samas näevad USA ja Euroopa juhid üha rohkem märke sellest, et Venemaa testib NATO reaktsiooni. Näidetena tuuakse Venemaa tiibrakette ja ründedroone, mis on langenud Poola territooriumile, ning Rumeenia õhuruumi lennanud droone.

USA ametnike sõnul oleks Putini võimalik eesmärk NATO vastu tegutsedes lõhestada allianssi.

“Küsimus on selles, kuidas Ameerika Ühendriigid sellisel juhul reageeriksid,” ütles mõttekoja American Enterprise Institute vanemteadur Heather Conley, kommenteerides võimalikku Vene sissetungi. “Venemaa eesmärk on alati olnud seada kahtluse alla NATO usaldusväärsus ja eraldada USA oma liitlastest.”

Putini võimalikud sammud NATO vastu

Kuna Putinil on raskusi soovitud tulemuste saavutamisega Ukrainas, analüüsivad USA luureasutused, kas Moskva võib lähitulevikus suurendada survet Euroopa liitlastele. Ametnike hinnangul võib nurka surutud Putin muutuda ohtlikumaks, märkis WSJ.

Võimalikud Venemaalt lähtuvad ohud ulatuvad küberrünnakutest ja ilma eraldusmärkideta relvastatud gruppide saatmisest NATO riikide territooriumi hõivama kuni piiratud sõjalise sissetungini alliansi idatiival. Luurehinnangute järgi võiksid sellised sammud aset leida ajavahemikus tänavusest sügisest kuni 2029. aastani.

Kõige äärmuslikuma stsenaariumi – piiratud maismaasissetungi – tõenäosust peetakse praegu väikeseks, kuid see võib aja jooksul suureneda. Sellist sammu on seni peetud väga ebatõenäoliseks, sest see käivitaks NATO artikli 5, mis näeb ette kollektiivkaitse. Samas ei ole artikkel 5 nii üheselt mõistetav küber- või hübriidohtude puhul.

“See on alati olnud NATO jaoks küsimus, kuidas reageerida rünnakule, mis jääb artikkel 5 lävendist alla poole,” ütles Conley. “Seni on NATO liitlased pigem vältinud eskalatsiooni,” lisas ta. Ta tõi näiteks Pronkssõduri teisaldamisele järgnenud Venemaa küberrünnakud Eesti vastu 2007. aasta, mille tagajärjel puhkenud kriisi lahendas Eesti kahepoolsete meetmetega.

WSJ märkis, et USA kaitseministeeriumi ja NATO Euroopa vägede peakorteri (SHAPE) pressiesindajad keeldusid tundliku luureteabe kommenteerimisest. USA riikliku luuredirektori büroo pressiesindaja ei vastanud samuti kommentaaritaotlusele.

NATO pressiesindaja kolonel Martin O’Donnell ütles samas WSJ-le: “Me valmistume pidevalt erinevateks stsenaariumiteks. NATO jälgib olukorda ning on valmis vajadusel heidutama ja kaitsma, nagu me jätkuvalt näitame.”

Süveneb mure USA relvavarude piisavuse pärast

Uus luurehinnang tuli ajal, kui süveneb mure USA kriitilise tähtsusega relvavarude vähenemise pärast. Lisaks kaug- ja lühimaarakettidele napib ka Patriot, SM-3 ja THAAD õhutõrjesüsteemide püüdurrakette, samuti THAAD radarid ja õhutõrjeüksused.

Pentagoni pressiesindaja Sean Parnell nimetas siiski väiteid relvapuuduse kohta valeks. Valge Maja pressiesindaja Anna Kelly ütles, et USA-l on rohkem kui piisavalt relvastust, et täita president Donald Trumpi strateegilisi eesmärke, kuid lisas, et president on kutsunud kaitsetööstust üles tootmist suurendama.

Ekspertide sõnul on PrSM-, ATACMS- ja Stinger-raketid võimaliku Venemaa maismaasissetungi tõrjumisel võtmetähtsusega.

Laskemoonavarude vähenemine on tekitanud USA valitsuses arutelu ajal, mil president Trump kaalub järgmisi samme Iraani suhtes. Valget Maja on õhutõrjerakettide vähesuse eest hoiatanud ka USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Dan Caine.

Wall Street Journal toob ka välja, et väliseksperdid on korduvalt hoiatanud, et relvade kasutamine Lähis-Idas võib vähendada USA võimet heidutada vastaseid kogu maailmas, sealhulgas nii Venemaad kui ka Hiinat.

Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) hiljutise raporti kohaselt võis USA Iraani konfliktis kasutada 1060–1430 Patriot-raketti, jättes Ameerika varudesse alles vaid umbes 870 raketti.

“Kui küsimus oleks ainult Iraanis, siis isegi pärast enam kui poolte püüdurrakettide kasutamist jääks neid veel piisavalt. Probleem on selles, et Pentagon on nüüd väga mures selle pärast, mida see tähendab võimaliku konflikti puhul Hiinaga Vaikse ookeani lääneosas,” kommenteeris CSIS-i kaasautor Mark Cancian.