Varem uskus USA, et Putin ei provotseeri NATO liikmesriiki enne sõja lõppu Ukrainas, aga selle aasta alguses ameeriklaste arvamus muutus, sest Putin on üha suurema surve all nii Ukrainas kui ka Venemaal – Ukraina droonid tekitavad üha suuremat kahju nii Venemaa relvajõududele kui ka naftatööstusele ja Putini väed saavutavad rindel üha vähem edu, aga neil on tohutud kaotused.
Putini eesmärk NATO-t rünnates, kui sõda Ukrainas alles kestab, on allianssi lõhestada.
USA luureametnikud ennustavad WSJ teatel, et Moskva võib lähiajal oma agressiivset tegevust Euroopa liitlaste vastu intensiivistada. Allikate sõnul ollakse mures, et Putin võib muutuda nurka surutuna veelgi ohtlikumaks.
„Potentsiaalsed ohud ulatuvad küberrünnakutest NATO liikmesriigi vastu või eraldusmärkideta relvarühmituste saatmisest territooriumi okupeerima kuni piiratud ulatusega sissetungini alliansi idatiival. USA luurehinnangute järgi võib Venemaa mistahes agressiivne tegevus leida aset sellest sügisest kuni 2029. aastani.“
Kõige äärmuslikum stsenaarium, piiratud ulatuses maapealne sissetung on ebatõenäoline, aga selle tõenäosus suureneb ajas. Sellist sammu on alati peetud ebatõenäoliseks, sest see käivitaks NATO 5. artikli, mis puudutab kollektiivkaitset. 5. artikkel ei määra aga selgelt kindlaks NATO vastust küber- või hübriidohtudele.
Kõige tõenäolisem tulevase Venemaa ja NATO vahelise vastasseisu toimumispaik on Balti riigid ja Poola. Selliseid hinnanguid on andnud lääne luureteenistused, sõjalised analüütikud ja NATO idatiiva riikide juhid.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (9)