Ilmselt ootavad lugejad vastust ainult ühele küsimusele: millal odavat elektrit saab?
Suvel – juunis, juulis ja augustis. Eestis on päikeseenergia suur ülejääk, sel ajal on energiahind kõige soodsam. Nõudlus on madal ja hinnad lähevad alla.
Kui kirvega lüüa, kas taastuvenergiabuum on kokkuvõttes toonud odavama elektri?
Praegu me ei tea seda. Taastuvenergia üks tund on näiliselt odav, aga energiasüsteemi tuleb teha investeeringuid, mis keskmist hinda tõstavad. Elektrilevi on päikeseparkide buumi tõttu pidanud tegema investeeringuid elektrivõrku, mida tavalise tarbimise korral poleks olnud vaja teha. See ongi see ühiskondlik kulu, mis määrab keskmise hinna.
Aasta keskmine hind on Balti riikides languses, trend on allapoole. Elektribörsi volatiilsus kasvab, tuleb juurde nii miinus- kui ka tipphinnaga tunde. Desünkroniseerimise tõttu lisanduvad sellest aastast elektrihinnale vooluvõrgu tasanduskulud, et hoida sagedust. Keegi teine seda kinni ei maksa, tarbija maksab.
Tuleva aasta algusest muutub Eesti Energia struktuur, alles jääb kolm üksust: Elektrilevi, elektrit tootev ja müüv Enefit ning põlevkiviäri koondav Enefit Industry.
Struktuurimuutuse peamine eesmärk on tõsta kontserni konkurentsivõimet. Enefit Greeni tagasiost oli selle muudatuse üks olulisemaid samme ja eeldusi. Elektrimüügi ehk jaeäri me tõstsime eraldi ettevõttesse juba 2024. aasta algul. Jaeäri, mida juhib juhatuse liige Kelli Toss-Kaasik, on kõige suurema käibega üksus meie kontsernis.
Me oleme rahvusvaheline äri, üle 65 protsendi elektrimüügi käibest tuleb välisriikidest – Lätist, Leedust ja Poolast. Kõik turud on erinevad, kui Balti riigid on enam-vähem ühtemoodi, siis Poola on täiesti teistsugune.