Kui senised koolivõrku puudutavad otsused on haridusministeerium teinud 2014. aastast pärineva analüüsi põhjal, siis järgmisel aastal peaks valmima uus ülevaade, kui palju on tulevikus põhikoolilõpetajaid ja kui palju on tarvis õppekohti. Haridusministeerium rõhutab, et uuringu tellimine ei tähenda, nagu oleks otsus gümnaasiumivõrku ümber korraldada juba tehtud.

Viimane suurem üleriigiline õpilaste prognoosi ja koolivõrgu mudeldamise uuring pärineb 12 aasta tagusest ajast, aga kuna sündimus kahaneb, rahvastik koondub linnade ja ennekõike Harjumaa ümber, kasvanud on õpiränne ning lisandunud kohustus 18. eluaastani õppida, ei ole see enam ajakohane.

“Seniste otsuste oluline alus on olnud 2014. aastal valminud Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020 ning iga asustusüksuse koolivõrgu korrastamiseks tehtud üksikanalüüs. Seetõttu on vaja uut üleriigilist ja võrreldava metoodikaga prognoosi,” ütles haridusministeeriumi haridustaristu ja -võrgu osakonna juhataja Indrek Riisaar ERR-ile.

Ehkki kohalikud omavalitsuserd on õpilaste prognoose ka vahepealsel ajal tellinud, et haridusvaldkonnas arengukavasid koostada, siis eri piirkondades on neid tehtud erineva metoodikaga ja võrreldavat üldpilti need ei anna.

Ministeerium tellib üleriigilise prognoosi, kui palju on põhikoolilõpetajaid ja gümnasiste aastatel 2030-2050 ning kus on üldkeskhariduse õppekohti tulevikus vaja. Prognoosi tellimiseks plaanib haridusministeerium kulutada eeldatavalt 60 000 eurot, kuid täpne maksumus selgub hanke käigus.

Põhikooliõpilaste prognoos koostatakse kohalike omavalitsuste lõikes ning gümnasistide prognoos kolme stsenaariumi alusel. Nende põhjal modelleeritakse optimaalne gümnaasiumivõrk ja võrreldakse seda olemasoleva koolivõrguga.

Paralleelselt selle uuringuga hindab haridus- ja teadusministeerium kutseõppeasutustes õppekohtade vajadusi.

“Tulemusi kasutatakse gümnaasiumivõrguga seotud poliitikakujundamises ning 2035. aastast kavandatava keskhariduse vastutuse riigile võtmise mõjude hindamisel,” sõnas Riisaar.

Ta rõhutas, et uuringu tellimine ei tähenda, et konkreetne gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamise otsus oleks tehtud.

“Küll aga peab uuring andma vajaliku teadmise selleks, et edasisi otsuseid teha andmetele tuginedes: kus võib tulevikus õppekohti puudu jääda, kus võib õpilaste arv väheneda ning millistes kohtades tuleb kaaluda erandeid või uusi lahendusi,” märkis Riisaar.

ERR kirjutas juuli lõpus, et paljud põhikooli lõpetanud noored ei tea, kus saavad kooliteed jätkata, sest alles ootavad kutset õppima tulla või teevad jätkuvastuvõtus uuesti teste ja vestlusi läbi. Meedias on muret gümnaasiumikohtade pärast suve jooksul korduvalt kajastatud.

Siiski ei telli ministeerium Riisaare kinnitusel uuringut ühe vastuvõtuaasta probleemi lahendamiseks.

“Tänavune arutelu gümnaasiumikohtade kättesaadavuse üle näitab, miks õppekohtade planeerimine peab olema täpne ja pika vaatega,” sõnas ta.

Uuringu läbiviija plaanib haridusministeerium leida oktoobriks ning esimest vaheraportit oodatakse selle läbiviijalt viie kuu möödudes. Põhiraport peab valmima üheksa kuu jooksul.

Haridusvaldkonna arengukava aastateks 2021-2035 toob kitsaskohana välja, et haridussüsteemis pole selgust, kuidas jaguneb vastutus riigi, kohaliku omavalitsuse ja erasektori vahel. 2035. aastaks peaks asjad selgemaks muutuma, nii et õppekohtade tagamise eest vastutab täielikult riik.