Harri Tiido Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud” on seekord vaatluse all soomlaste tulevikuraport. Säravat optimismi tekstist ei kiirga, kuid ongi ju maailm muutunud järjest keerulisemaks, ebakindlamaks ja vähem ettearvatavaks, märgib Tiido.
Tulevikku on ikka kasulik vaadata, kasvõi selleks, et hinnata erinevaid trende ja võimalusi tulevikuks paremini valmis olla. Soomes tegeletakse sellega regulaarselt. Ja mulle tundub, et põhjalikumalt kui suures osas muudes riikides.
Septembri keskel andis valitsus eduskunnale ehk parlamendile üle tulevikuraporti esimese osa. Teine osa on plaanis pühendada mingile ühele kaalukale teemale. Märgin kohe ära, et 25. septembril toimus tulevikku vaatamise suurüritus Finnsight, mis tõi kokku suure hulga tulevikule mõtlejaid, kuid sellel ma ei osalenud ja seetõttu jätan ta kõrvale.
Tänavuse raporti puhul ongi ehk eripära, et see koostati kogu valitsuse ehk kõigi ministeeriumite ühistööna, mitte ei tellitud seda mõnelt mõttekojalt. Võimalik, et sellisena tuli töö kuivem, kuid parlamendile antuna kujutab see osa valitsuse ja seadusandjate ühismõtlemisest ja dialoogist. Tulevikuvaade on suunatud aastani 2045. 20-aastane silmapiir on üsna kaugel ja maailmas võib selle ajaga palju muutuda. Kuid töö on mahukas, 165 lehekülge.
Püütakse esitada nüüdishetke teadmisele tuginevat tegevuskeskkonna analüüsi ja ka ebakindluse põhjustajaid. Teiseks pakutakse ka nägemus eelolevate aastate arengute ajakavast ja ka võimalikke stsenaariumeid, mida on neli: ühistöö maailm 2045, tehnohiiglaste maailm, blokkide maailm ja murduv maailm 2045.
Nende mõttekavade aluseks on mitmekülgne analüüs kõigist mõjuritest, mis võivad maailma mõjutada. Ja see ülevaade peaks pakkuma sisendi jätkuvasse olukorravaatlusesse, mida hakatakse edaspidi tegema digitaalselt. Ja minevikku vaadates märgitakse, et tulevikuraportit on üllitatud regulaarselt juba alates 1993, kogemust seega on ja seekordses raportis on markeeritud ka varasemate nägemuste pihtaminek või möödapanek.
Säravat optimismi tekstist ei kiirga, kuid ongi ju maailm muutunud järjest keerulisemaks, ebakindlamaks ja vähem ettearvatavaks.
Laias plaanis märgitakse ära linnade rolli kasv võimu teostamisel. Maailma brutotoodangust on üle 80 protsendi loodud linnades. Euroopa Liidus ennustatakse selle osakaalu kasvu kuni 83,7 protsendini aastaks 2050.
Linnad muutuvad järjest mitmekesisemaks elanikkonna koosseisult. Koos erinevate usuliste vaadete, ideemaailma, maailmapildi ja identiteedi sfääridega. See võib tuua kaasa polariseerumise, natsionalismi ja väärtuskonservatiivsuse ning autoritarismi.
Venemaa arengud ei näi midagi head ennustavat. Esimesena pakutakse fašistlikku Venemaad koos imperialismi ja agressiivsuse kasvuga. Teiseks demokratriseeruv Venemaa, mille puhul nähakse samuti imperialismi ja agressiivsuse kinnistumist. Kuid võimalik on ka riigi tegelik föderaliseerumine.
Kolmas variant on Vladimir Putini Venemaa sarnane Venemaa, mille puhul saavutatakse Ukrainas sõjalised sihid, putinistlik võim jääb püsima ja süveneb isikukultus. Neljas variant on regioonide Venemaa teke, mille puhul Venemaa pöördub sissepoole, eristub veelgi enam muust maailmast koos oma kodanike suhtes repressioonide laienemisega. Keskvõim nõrgeneb ja regioonide juhid võivad majanduslikult tugevneda ja keskvõimule väljakutse esitada. Ehk ei midagi head ühegi variandi puhul.
Maailma kui terviku stsenaariumitest on esimene koostöö maailm. Selles on tugevnenud reeglitepõhine kord ja mitmed probleemid on suudetud koostöös lahendada. Selle sihi saavutamine on jagatud neljaks perioodiks, millest eelolevad neli aastat võiksid tähistada kriiside tõttu tajutud koostöö vajadust. Järgmised neli aastat tooksid rahvusvahelise korra kinnistumist, sealt edasi neli aastat globaalse tasakaalu saavutamist ja lõpuks koostöö maailma kujunemist. Üsna optimistik ja seeläbi küsitav variant.
Tehnohiiglaste maailm tähendaks nende majanduslikku ja poliitiliste võimu, mis nõrgendab seniseid valitsemissüsteeme. Algab protsess tehisaju kiire arenguga, mis viib tööturu murrangulisele muutumisele, sealt edasi demokraatia haprusele ja tehnoloogilisele ülivõimule ning lõpuks tehnoloogia veetavale majandusele.
“Toimub riikide eristumine, rahvusvahelise süsteemi halvatus, kliimakriis kiireneb ja autoritaarsus võtab võimu.”
Blokkide maailm tähendab konkurentsi loodusvarade, tehnoloogia ja mõjuvõimu vallas. Venemaa on saavutanud soovitu Ukrainas, kuid rahu on ebakindel ja hangunud. Toimub riikide eristumine, rahvusvahelise süsteemi halvatus, kliimakriis kiireneb ja autoritaarsus võtab võimu. Ja lõpuks hakkavad riikide blokid reegleid ja ressursse kontrollima.
Edasi murduv maailm. See on kõige masendavam, ennustatakse maailmakorra kokkuvarisemist ja ebakindluse kasvu. Seejärel kliimalepete ja demokraatlike süsteemide murdumist, ökosüsteemi nõrgenemist ja kliimaliikumiste levikut. Ja siis saabuks seniste riikidevaheliste liitude hajumine ning looduse häving.
Lõpuks ka “mustad hobused”, mida stsenaariumitesse ei mahutatud. Näiteks Aafrika kujunemine üliriigiks, Venemaa lagunemine, mis võib alata Putini surmaga. Globaalse soojenemise põhjustatud Põhja-Atlandi hoovuste muutumine ja Golfi hoovuse peatumine, mis toob Euroopasse uue jääaja.
Edasi, inimeste eluea märkimisväärne pikenemine koos mõjuga sotsiaalsüsteemile, poliitikale ja nii edasi. Variant on ka orbitaalse infrastruktuuri kokkukukkumine tulenevalt kosmoseprahi hulga kasvust. Ja avaruumis ei välistata ka uue võidurelvastumise vallandumist.
Digivallas WWW ehk world wide web’i lõpp, Vene ja Hiina eraldavad lõplikult oma neti muust maailmast, muud riigid teevad sama ja eralduvad samuti ülemaailmsest netivõrgust. Järgmiseks FinTechi maailm ehk valuutasüsteemide erastamine. Ja viimasena veel niinimetatud “vedela demokraatia” teke seoses parteisüsteemide kokkukukkumise ja üha rohkemate erakondade tekkega. Võimu saavad juurde äärmusliikumised ja populistid.