USA senat võttis reedel vastu laiaulatusliku sanktsioonipaketi, mis on suunatud Venemaa energiatulude vastu.
Eelnõu liigub nüüd edasi esindajatekotta, kuigi hääletust seal kongressi suvepuhkuse tõttu enne septembri algust ei toimu.
Pakett kehtestaks sanktsioonid Venemaa ametnikele, oligarhidele, finantsasutustele ja niinimetatud varilaevastikule, mida kasutatakse Moskva naftaekspordi piirangutest kõrvalehoidmiseks. Samuti lubaks see president Donald Trumpil kehtestada kuni 500-protsendised tollimaksud Venemaa impordile, sealhulgas gaasile ja naftale.
Eriti oluline on, et sanktsioonid võimaldaksid Trumpil kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud kaupadele, mis pärinevad Venemaa nafta ja gaasi suurimatelt ostjatelt, sealhulgas sellistelt riikidelt nagu Hiina ja India.
Toetajate sõnul on energiatulude lämmatamine hädavajalik, et nõrgestada Vene režiimi juhi Vladimir Putini võimet rahastada juba viiendat aastat kestvat sõda Ukrainas.
Kui eelnõu seaduseks saab, oleksid sanktsioonide sihtmärkide seas nii Putin ise kui ka teised tippametnikud.
Eelnõu on nimetatud senaator Lindsey Grahami järgi, kes suri 11. juulil pärast seda, kui oli üle aasta sellele toetust kogunud.
Veidi enne oma surma teatas Graham, et on jõudnud Valge Majaga kokkuleppele teksti muudetud versiooni osas, mis hõlmab ka olemasolevate sanktsioonivolituste laiendamist, mille eesmärk on piirata Iraani energia- ja relvasektori rahastamist.
Senaatori õe Darline Grahami jaoks, kes tema koha kongressis üle võttis, austab eelnõu lõplik vastuvõtmine mitte ainult tema venda, “vaid edendab ka rahu, lõigates ära Venemaa sõjamasina rahastuse”.
Demokraadist senaator Jeanne Shaheen, kes on senati välissuhete komitee liige, ütles, et eelnõu “annab väga tugeva löögi Venemaa energia- ja finantssektorile”.
“Vladimir Putin mõistab ainult jõudu ja ta reageerib ainult survele,” lisas Shaheen. “See seadus on meie parim võimalus lõpuks Venemaa sõjamasin põlvili suruda ja sundida Putin läbirääkimiste laua taha.”
Venemaa saatkond Ühendriikides mõistis eelnõu hukka, öeldes, et see “teeb praegusele USA administratsioonile karuteene”.
Moskva on ka suurenenud Euroopa surve all, kuna Euroopa Liit leppis eelmisel kuul kokku uues sanktsioonide voorus, kuigi varasemate karmimate ettepanekutega võrreldes leebemas.
Paketi, mis on EL-i 21. alates Moskva 2022. aasta sissetungist, vastuvõtmine venis liikmesriikide arvukate vastuväidete tõttu mitmesugustele kavandatud elementidele.
See keskendub nafta hinnalae taseme külmutamisele, et takistada Moskval Iraani sõjast tingitud naftahindade tõusust kasu lõikamast.
Diplomaatide sõnul ületati viimane takistus pärast seda, kui Kreekale tehti erand, mis lubab laevandusettevõtetel jätkata Venemaa veeldatud maagaasi transporti Arktikast.
Uus pakett on suunatud ka Moskva finantssektorile ja krüptoettevõtetele ning lisab sõja tõttu musta nimekirja veel kümneid Venemaa ametnikke.
Kavandatud laiaulatuslik viisakeeld pandi aga riiulile.