Siin me tolereerime kõike seda, mis meie ümber on. Just seda silmas pidades on Janno ja Heiki selles loos tegelasi nii erilistena kujutanud. Ole milline tahes, sa oled ikkagi äge!
Janno Põldma: Ma usaldan teda 100 protsenti
Minu ja Heiki Ernitsa esimene kokkupuude Hanaga oli siis, kui tegime partnerlustehingu Tallinkiga. Lottemaad siis veel ei olnud. Tänu sellele saime Hanaga põgusalt kokku.
Janno Põldma. Foto: Mihkel Maripuu
Istusime Heikiga joonisfilmi stuudios, tegime oma asju, kui keegi koputas uksele. Hana astus sisse ja ütles, et tema tahab ka tulla Lotte-kampa. Loomulikult võtsime ta kampa, kuigi asi oli alles nii algstaadiumis, et meil polnud veel rahagi, kuid Hana oli nõus ootama. Me nägime ta silmist ära, et tegu on meie inimesega.
Hana on fantastiline inimene, kellel on tahe teha suuri asju. Lottemaa on kasvanud suureks asjaks. Ta on inimene õigel kohal. Saatus tõi ta täpselt sellesse kohta, kus teda oli vaja.
Hana roll on Lottemaal hästi suur. Kui me selle maa tegime, oli mõte see, et näitlejad mängivad ainult etendusi. Me ei mõelnudki, mis etenduste vaheajal toimub, sest seal on atraktsioonid, mida uurida. Hana kaasalöömisel tulime selle peale, et kui inimesed sõidavad Lottemaale, tulevad nad Leiutajateküla elanikele külla.
Ma kirjutan igaks hooajaks uued näidendid ega kujuta ette, et hakkan kirjutama enne, kui ma räägin Hanaga. Ta pakub ideid, millised tegelased võiksid seal mängida, sest mul on ka vaja tuge. Kui Hana ütleb, et sellest võib kihvt asi tulla, on kirjutada lihtsam. Ma usaldan teda 100 protsenti.
Kui valime uusi näitlejaid, siis aimab Hana vaistlikult, et võib-olla just selle, esmapilgul tagasihoidliku ja vaikse noore sees on peidus midagi enamat.