Niinistö on sageli avaldanud oma seisukohta, et Euroopa peaks taastama oma kontaktid Venemaaga. Intervjuus tõi ta välja, et esiteks peaks seda tegema seoses Euroopa julgeolekuarhitektuuri küsimustega.
„Venemaa on tahtnud sellest rääkida aastaid. 2021. aastal, enne Ukrainasse tungimist, rääkisid nad sellest ameeriklastega. Teema tõusis esile ka pärast Venemaa presidendi Vladimir Putini ja USA presidendi Donald Trumpi kohtumist Alaskal,“ meenutas Niinistö.
Ta märkis, et tegelikkuses peaksid ka eurooplased olema mandri julgeolekut puudutavatesse aruteludesse kaasatud.
Teisalt usub Niinistö, et dialoogi taastamine on oluline ka sõjajärgse aja vaatenurgast.
„Milline iganes rahuleping Ukrainaga ka poleks, olen kindel, et Venemaad see ei rahulda. Läbi Euroopa hakkab kulgema vaenulik piir, veidi nagu pärast teist maailmasõda,“ ütles ta.
Niinistö hinnangul on tõenäoline, et Ukrainale pakutava Euroopa toetuse tõttu vihane Putin jätkaks pärast sõda ohtlikku käitumist. Ta märkis, et Venemaa on Ukraina sõja jooksul näidanud eurooplastele, millist kahju ja ohtu ta suudab tekitada.
„See teeb mulle muret. Vaenulik õhkkond koos hübriidsõja taktikatega. Hübriidsõda ei küsi piire, rindeliin on kõikjal,“ lausus ta.
Kui Niinistölt küsiti, kas ohtu saab lihtsalt dialoogi abil ära hoida, vastas ta: „Meie esimene samm peaks olema hirmutunnetusel põhineva tasakaalu saavutamine, tagades, et ka meie suudame hübriidsõjas märkimisväärset kahju tekitada.“
Arutelud Venemaaga selle üle, kuidas vaenulikul ajal konflikte vältida, peaks olema Niinistö sõnul teine samm. Praegu arvab Putin, et Euroopa on nõrk, nentis ta.
Intervjuu Niinistöga tehti enne seda, kui Saksamaa Lepizigi lennujaamast leiti lõhkeainega varustatud droon. Saksamaa ei ole intsidendis kedagi süüdistanud, kuid siseminister Alexander Dobrindt kommenteeris, et see näis olevat professionaalselt ette valmistatud hübriidrünnakustsenaarium.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (6)