Sotsiaalmeediakanalite teatel korraldas Ukraina sõjavägi ööl vastu pühapäeva Venemaal asuvale Belgorodi linnale laiaulatusliku droonirünnaku.
Sotsiaalmeedias levivatelt fotodelt ja videotelt on näha linna kortermajades puhkenud põlenguid. Teadete kohaselt sai mitu hoonet ulatuslikke kahjustusi.
Ehkki rünnaku sihtmärk on ebaselge, asus sõltumatu kanali ASTRA teatel kolme kahjustatud hoone vahel FSB piirkondlik peakorter. Veel üks tabamuse saanud hoone asub Belgorodi soojuselektrijaamast umbes 600 meetri kaugusel.
Belgorodi oblasti kuberneri kohusetäitja Aleksandr Šuvajevi väitel sai Ukraina rünnakus vigastada 13 inimest.
Väljaandel Kyiv Independent ei õnnestunud neid teateid ega Vene ametnike väiteid sõltumatult kinnitada. Ukraina relvajõud ei ole rünnakut kommenteerinud.
Rindejoone läheduse tõttu on Belgorodi linn olnud sageli Ukraina rünnakute sihtmärgiks. Linn asub Ukraina kirdepiirist kõigest 34 kilomeetri ja Ukraina linnast Harkivist ligikaudu 70 kilomeetri kaugusel.
Ukraina kriitilise õhutõrjepuuduse taustal on Vene väed viimastel nädalatel hoogustanud Ukraina linnade ründamist ballistiliste rakettidega.
Ööl vastu laupäeva ründas Venemaa Kiievit ja selle lähiümbrust. Rünnakus hukkus neli inimest, sealhulgas kolmeaastane laps, ning veel kaheksa sai vigastada.
Zelenski vihjas, et Ukraina jätkab Venemaa logistika ründamist
Ukraina president Volodõmõr Zelenski väljendas laupäeval rahulolu 40-päevase operatsiooniga, mille eesmärk oli survestada Venemaad sõda lõpetama. Ta vihjas, et Ukraina jätkab Venemaa logistika ründamist ka pärast selle perioodi lõppu, vahendas Kyiv Independent.
Zelenski andis juuni lõpus Ukraina julgeolekuteenistusele (SBU) ülesande käivitada 40-päevane operatsioon, mille kulminatsiooniks oli okupeeritud Krimmile varustust tarnivate kümnete Vene tankerite tegevuse halvamine ning e-kaubanduse hiiule Wildberries kuuluvate ladude hävitamine üle kogu riigi.
Kampaania tegeliku sisu kohta oli teavet vähe kuni selle lõpuni, mil SBU tegi 4. augustil avalduse, milles selgitati meetmeid, mis ametkonna sõnul olid kampaania osaks. Avalduse kohaselt oli see “suunatud Vene sõjamasina võtmeelementide samaaegsele nõrgestamisele”.
“Ma olen täiesti rahul. Meie logistiliste vastumeetmete põhjal mõistame, kui palju nad on kaotanud; neil on suuri probleeme,” ütles Zelenski pikemas intervjuus Ukraina televisioonile.
“Pärast seda, kui nad hakkasid meie logistikat ründama, leidsime vastuse. Seal kantud kahjud on šokeerivad – üks triljon rubla (üle 10 miljardi euro). See oli Ukraina vägede poolt väga edukalt läbi viidud operatsioon,” lisas president.
Kuigi Venemaa täiemahulist sõda ei suudetud lõpetada, ütlesid operatsiooni plaanidega kursis olevad Ukraina ametnikud varem Kyiv Independentile, et üks operatsiooni peamisi poliitilisi eesmärke oli vaadata kaugemale kui välja kuulutatud 40 päevast – sundida venelasi sõja tagajärgi otsesemalt kogema, et mõjutada septembris toimuvaid valimisi.
Oma usutluses viitas Zelenski sõja mõjule Venemaa elanikkonna jaoks. Ta esitas vihjeid, et rünnakud Venemaa logistika vastu jätkuvad.
“Nad on juba pikka aega lubanud endale rünnata mittesõjalisi sihtmärke ja nad peavad teadma, et Ukraina ründab sõjalisi sihtmärke. Aga kui nad jätkavad, siis me teame kõiki nende nõrku kohti… Alates Venemaa agressiooni algusest pole meil olnud normaalset elu ega selliseid harjumusi. Venemaa seda ei tunne. On selge, et kaup, mis logistikaprobleemide tõttu ei jõua Vene tavatarbijateni, avaldab mõistetavalt mõju ka Venemaa elanikele,” ütles Zelenski.
“Ma ei soovitaks Venemaal jätkata Ukraina logistikaobjektide ründamist, sest oleme põhjalikult uurinud, kuidas Venemaa logistika toimib,” lisas ta.
Samal ajal, kui Ukraina püüab rünnata logistikaobjekte, on Venemaa hoogustanud oma rünnakuid Ukraina linnadele. Samal ajal seisab Ukraina silmitsi õhutõrjesüsteemide nappusega.