Saksamaa lennujaamast teisipäeval leitud lõhkeainega varustatud droon kuulub tõenäoliselt Venemaa valitsusele, rääkisid juhtumit puudutavate luurearuannetega kursis olevad USA ametnikud The Wall Street Journalile.
Drooni märgati teisipäeva öösel Ida-Saksamaal asuva Leipzigi/Halle lennujaama turvatud alal Ukraina kaubalennuki läheduses. Drooni tõttu suleti lennujaam kogu ööks.
Saksamaa siseministri sõnul näitab vahejuhtum uut ohutaset. Ta märkis, et süüdlaseks võib olla kõrgelt arenenud välisriik.
Samuti uurivad ametivõimud teist tuvastamata objekti, mis põrkas kokku kaubalennukiga. Kaubalennuk pidi lennujaama sulgemise tõttu Leipzigis maandumise katkestama. Lennuk sai kergeid kahjustusi, kuid maandus ohutult lähedalasuvas lennujaamas.
Venemaa võimalik seotus vahejuhtumiga ilmnes ajal, mil USA luure hinnangul kujutab Venemaa president Vladimir Putin NATO idatiivale üha suuremat ohtu.
Väljaande The Wall Street Journal teatel viitavad uued USA luureandmed, et Putin võib lähiaastatel panna NATO otsusekindluse proovile, tehes mõnele liitlasriigile piiratud ulatusega rünnaku. Hinnangutes pakutakse välja erinevaid stsenaariume küberrünnakust kuni väiksemahulise maismaarünnakuni. (Eesti julgeolekuekspert Rainer Saks nimetas seda hinnangut äärmiselt rumalaks – toim).
Saksamaa siseminister Alexander Dobrindt nentis kolmapäeval Leipzigi lennujaamas, et kuigi droonide nägemine lennujaamade läheduses pole midagi uut, kujutab lõhkeainega drooni leidmine endast uut ohustsenaariumi.
Dobrindt märkis, et uurimise käigus selgitatakse välja, kas vahejuhtumiga olid seotud välisriigid. Saksamaa meediaväljaannete teatel drooni detonaator tõrkus.
Dobrindt ei nimetanud võimaliku süüdlasena otseselt Venemaad, kuid Lääne julgeolekuametnike sõnul kahtlustatakse Moskvat mitmes hiljutises katses häirida ja rünnata Euroopa taristut.
USA ja Euroopa riigijuhid näevad üha enam märke sellest, et Venemaa korraldab NATO otsusekindluse proovilepanekuks kompavaid rünnakuid. Näiteks on Poola territooriumile kukkunud Venemaa tiibrakette ja Rumeeniasse lennanud droone, kirjutas WSJ.
Analüütikute hinnangul oht Euroopa lennundusele kasvab. Londonis asuva Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi eelmise kuu raporti kohaselt märgati alates 2024. aasta augustist kuni käesoleva aasta veebruarini 13 riigis kahtlasi droone vähemalt 144 korral.
Kasvav oht langeb ajale, mil tuntakse muret teatavate kriitilise tähtsusega USA relvade nappuse pärast. Neid relvi läheks relvajõududel tarvis, et astuda võimalikus tulevases sõjas vastu Venemaale või Hiinale.
The Wall Street Journali teatel on relvade tarnimine Ukrainasse ning sõda Iraaniga USA relvavarusid ammendanud.
Ametnike sõnul on USA kaugmaa-täppisrakettide ja taktikaliste ATACMS-rakettide ning lühimaa maa-õhk tüüpi Stingeri rakettide varud tugevalt kahanenud. Samuti on vähenenud kriitilise tähtsusega õhutõrjevahendite, sealhulgas Patrioti, SM-3 ja THAAD-süsteemi tõrjerakettide, aga ka THAAD-radarite ja õhutõrjesuurtükkide varud, lisasid ametnikud.
Valge Maja pressiesindaja Anna Kelly sõnas sel nädalal, et USA relvajõududel on küllaga laskemoona, et täita kõik president Donald Trumpi strateegilised eesmärgid.