Politsei- ja piirivalveameti (PPA) ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Roger Kumm ütles “Terevisioonis”, et PPA on valmis presidendi välja kuulutatud seadusemuudatuse jõustumisel numbrituvastuskaamerad taas uutele reeglitele vastavalt kasutusele võtma.
Esmaspäeval kuulutas president Alar Karis välja politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse, millega reguleeritakse numbrituvastuskaamerate kasutamist PPA töös.
Kumm sõnas, et PPA on kevadest alates teinud nii sisemiselt teenistuslikku kontrolli läbi viies järeldusi, mida võiks teistmoodi teha. “Aga loomulikult ootasime seaduse muudatust, kuna see annab selgemad raamid, kuidas neid kasutada võib, millistel alustel koguda, millistel alustel töödelda,” rääkis ta.
Oma soovitused andis PPA-le ka andmekaitse inspektsioon. “Oleme tänaseks need sisse viinud, arendanud selleks andmebaasi, ka protsessi oleme ülev vaadanud ja oleme iseenesest valmis selleks ajaks, kui seadus nüüd jõustub,” sõnas Kumm.
Kumm märkis, et PPA on valmis selleks ajaks, kui seadus Riigi Teatajas avaldamisest 10 päeva pärast jõustub, kaamerad uuesti kasutusse võtma.
Karis rõhutas seaduse välja kuulutamisel, et see ei tähenda heakskiitu viisile, kuidas numbrituvastuskaameraid on seni kasutatud.
Kummi sõnul ongi sellest lähtuvalt praktikat muudetud, näiteks kaamerate paigaldamisele eelneva ohuhinnangu tegemisel. “See protsess on meil üle vaadatud, varasemalt puudus võib-olla selge arusaam, millal peab ohte taashindama. Määratlesime sinna maksimaalse aja, aga see muidugi ei tähenda, et seda maksimaalset aega peab ära ootama. Ohtu, nii nagu seaduse mõte on, tuleb hinnata pidevalt. Ehk see eesmärk, miks kaamera paigaldatakse, peab püsima, ei saa olla nii, et see on oluline ainult paigaldamise hetkel.”
Lisaks on PPA ka sisemisi protsesse, nii järelevalvelisi kui ka menetlemise protsesse täpsustanud.
“Juhul kui politseiametnik soovib kriminaalmenetluse korral seda autonumbrit kontrollida, peab ta selgelt ära märkima selle andmebaasis, märkima ära konkreetse kriminaalasja numbri. Ehk on selgelt tuvastatav, millistel alustel ta andmeid töötles,” tõi Kumm välja.
Seadus tõi ka mitmeid täpsustavaid punkte sisse, näiteks võib kogutavaid andmeid säilitada nüüd 1,5 kuud. “Samal ajal ka ühe korra aastas peame tegema andmekaitse auditi, analüüsima kogu seda protsessi.”
Kumm tõi näiteks, et kui rakendada numbrituvastuskaamerat näiteks suuremal ristmikul Tallinnast välja sõites, põhjendades seda autovarguste riskiga, siis kui autovarguste hulk piirkonnas väheneb, tähendab see, et kaamerad tuleb sulgeda ja tööst ära võtta.
Ta nentis, et kaamerate kasutamist põhjendati ameti siseselt ka varem, kuid regulaarsust enam ei tekkinud. “Tihti oli see, et kaamera pandi probleemi korral ära, kirjeldati väga korrektselt ohu korral ära, aga ei taashinnatud. Ehk kaamera jäi töösse. See ei ole kindlasti see, mida seadus sätestab.”
Lisaks politsei- ja piirivalveametile ja julgeolekuasutustele saab numbrituvastuskaamerate andmetele juurdepääsu maksu- ja tolliamet.