Kuni septembrini stardib igal pühapäeval Neeme sadamast Kolga lahele hülgevaatlusretk. Huvilised peavad küll valmis olema umbes tunni pikkuseks meresõiduks, kuid pika ninaga jäämist kartma ei pea. Hüljeste meelitamiseks on nimelt üks väike nipp – klassikaline muusika.
Laevakapten Anti Nõmmela on põhjarannikul huvilisi hülgevaatlusretkedele viinud juba seitse aastat.
“Vähemalt korra nädalas, vahest kaks korda nädalas, vahel isegi rohkem. Peamiselt on nad Malusi saartel. Neil on sobivad tingimused seal olla. Seal on omaette olemine, sügav meri kohe kõrval. Nad saavad seal rahus olla,” sõnas Nõmmela, lisades, et tema hinnangul on meil hülgeid isegi liiga palju. Korraga on ta näinud umbes 40 isendit.
Seda, et hülgevaatlusretkelised pika ninaga jääks ja ühtegi veelooma ei kohtaks, kartma ei pea. Selleks, et hülgeid ligi meelitada, on olemas salanipp. Nimelt neile mängitakse klassikalist muusikat.
Prangli reiside giid Epp kinnitas, et klassikalise muusika peale ujuvad hülged tõesti paadile lähemale.
“Klassikalises muusikas need rütmid ja harmooniad on sellised rahulikud ja voolavad. Teiseks hülged on ka väga uudishimulikud ja kuna see pole loomulik heli merekeskkonnas, siis see meelitabki kohale,” ütles loodusgiid Epp Libe.
Legend räägib, et 1894. aastal purjetasid Aksi saarel elanud vennad Aleksander ja Gustav Aksberg Oulust koju, kui otsustasid mängida laevas viiulit ja harmooniumi.
“Ja üks hetk oli kuulda sellist mõnusat puhisemist laeva ahtrist. Olid siis vaadanud, et hülged olid kogunenud neid jälitama. Siis tekkiski see seos, et ju siis klassikaline muusika võib olla see võti,” sõnas Libe.
Pühapäeval oli meri hülgevaatluseks üsna tuuline, kuid pakkus osalistele siiski ohtralt emotsioone.
“Täitsa mõnus oli. Lained olid lahedad. Natuke sai merevett kaela ehk siis oli värskendav. Hülgeid oli ka ikka põnev vaadata päriselus, mitte loomaaias. Alguses olid natuke kaugemal, aga pärast sai paadiga lähemale. Mõnusad sellised rasvased kutsikad. Võtaks kohe koju endale paar tükki,” ütles Jevgeni.
Malusi saartel on Harjumaa suurim hülgeala. Mida päikselisem ja tuulevaiksem ilm, seda suurem võimalus hülgeid kohata.
“Ükskord oli selline tõeline rannailm – selline peegelsile merelaadne ilm, kujutage ette – me ise tahame ju ka siis randa minna. Neid oligi siis üle 30 kivide peal ja ülejäänud sulpsasid vees ja veest välja,” ütles Libe.
Paadist vaadatuna paistavad hülged väiksed, armsad ja pehmed. Tegelikult on hallhüljes Läänemere suurim imetaja, kelle isasloom võib kaaluda kuni 300 kilo ning kasvada üle kahe meetri pikkuseks.