Et Khamenei avalikke esinemisi ega kindlat lõplikku sõna ei ole, võivad konkureerivad tegelased tema kavatsusi erinevalt tõlgendada ja need, kellel on suurim institutsionaalne ja sõjaline võim, saavad oma tõlgendust kõige paremini ellu viia, märgib Tabriz.

Khamenei on kõigilt suurematelt poliitilistelt ja isiklikelt üritustelt puudunud alates ülemjuhiks saamisest. Ta ei ilmunud ka oma naise ega eelmise ülemjuhi, oma isa, ajatolla Ali Khamenei suurejoonelistele matustele.

Mojtaba Khamenei seisundi kohta on tema puudumise tõttu ilmunud palju vastukäivaid teateid alates väidetest, et ta on täie tervise juures, kuni selleni, et ta on rängalt vigastatud või isegi jäsemeid kaotanud.

Ametiisikud ja riigimeedia põhjendavad Mojtaba Khamenei puudumist erakorraliste julgeolekumeetmetega.

Näiteks ilmutas Mojtaba Khamenei end sõnumi kaudu, mis puudutas läbirääkimisi ja vastastikuse mõistmise memorandumit USA-ga. Selles sõnumis lubati president Masoud Pezeshkianil võtta vastutus läbirääkimiste eest ja sisuliselt kokkulepe allkirjastada, kuigi öeldi, et ülemjuht on „põhimõtteliselt“ teisel seisukohal.

See „põhimõtteliselt“ muutus poliitilise tõlgenduse objektiks.

Revolutsioonilise kaardiväe poliitiline asejuht tõrjus väiteid, et see tähendab, et Khamenei on põhimõtteliselt läbirääkimiste vastu. Khamenei sõjaline nõuandja pakkus teise tõlgenduse: „Kui juht ütleb „põhimõtteliselt on mul teine seisukoht“, tähendab see, et tee, mis Aghal mõttes oli, oli parem kui tee, millele asus riiklik julgeoleku ülemnõukogu.“

Üht Khamenei sõnumit saab Tabrizi sõnul seega tõlgendada nii loana diplomaatiaks kui ka tõendina reservatsioonidest selle suhtes ning enda väitel ülemjuhile lähedal seisvad tegelased räägivad sisuliselt tema eest.

Samamoodi konstrueeritakse Khamenei sõjaaegse juhi kuvandit.

Revolutsioonilise kaardiväe ülema nõunik Ebrahim Jabbari on rääkinud Khamenei „juhtimisest ja meisterlikkusest“ sõjalistes asjades ning relvajõudude ekspertkohtumiste juhtimisest.

Sõjaväelased ja julgeolekutegelased võtavad nii endale mitte ainult ülemjuhi otsuste elluviijate, vaid ka tema iseloomu, võimete ja kavatsuste avalikkusele seletajate tähtsa rolli.

Khamenei positsiooni on tahtmatult tugevdanud ka välisriikide juhid, märgib Tabriz. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu on avalikult öelnud, et Khamenei on elus, ja USA president Donald Trump on kuulutanud, et ta osaleb „kindlasti 100%“ läbirääkimistel Teherani ja Washingtoni vahel. Samuti on Trump rääkinud Khameneiga kohtumise võimalusest.

Khamenei on väidetavalt andnud volitused läbirääkimiste pidamiseks ja kokkuleppe sõlmimiseks, aga talle omistatavates sõnumites lubatakse ka kättemaksu. Nii saavad erinevaid suundi toetavad ametiisikud väita, et tegutsevad ühe ja sama juhi tahte järgi.

Tabrizi sõnul on Iraani sõjalistel ja julgeolekuinstitutsioonidel organisatsiooniline võim sõja ajal tegutseda ning ulatuslik kohalolek otsuste tegemise juures ja meedias. Kui Khamenei soovid on ebaselged, on need institutsioonid paremas positsioonis kui kompromissi pooldajad selle määramisel, kuidas need soovid tegudeks tõlgendatakse.

Näiteks on revolutsioonilise kaardiväe õhujõudude ülem Majid Mousavi kutsunud teisi järgima ülemjuhi soove. Millised need soovid on, jääb aga ebaselgeks.

Edu saab panna ülemjuhi juhtimise arvele, aga vastutuse kalliks maksma läinud otsuste ja nende tagajärgede eest saab jaotada laiema võrgustiku vahel.

Tabrizi sõnul on Iraanis küsimus üha rohkem mitte selles, mida ülemjuht tahab, vaid selles, kes saab otsustada, mida tema soovid tähendavad.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (6)