Meloni valitsus asus eelmisel nädalal esimesena Euroopa Liidus teravalt kritiseerima Hispaania valitsust seoses ootamatu sisserändajate tungimisega Aafrikas asuvasse Hispaania eksklaavi Ceutasse.
Samal ajal kui Prantsusmaa ja teised riigid karmistasid piirikontrolli, läks Itaalia veelgi kaugemale ja teatas, et peatab Madridiga Schengeni vaba liikumise. Nüüd suunatakse Itaalia lennujaamades Hispaaniast saabuvad reisijad eraldi järjekorda. Hispaania kehtestas vastumeetmena kontrolli Itaaliast saabuvatele reisijatele.
Meloni büroo kinnitas, et ei kavatse täiendavat piirikontrolli Hispaaniale kaotada enne 15. augustit.
“Me ei tagane ebaseadusliku sisserände küsimuses millimeetritki,” kirjutas Meloni sotsiaalmeedias. “Meie piiride kaitsmine, inimkaubitsejate peatamine ja tõhus tagasisaatmine jäävad ka edaspidi valitsuse poliitika keskmesse,” lisas ta.
Konflikt Hispaaniaga on vaid viimane märk sellest, et Itaalia valitsusjuht teeb kõik võimaliku oma karmimat liini pooldava tuumikvalijaskonna hoidmiseks. Teda ohustab samal ajal erukindral ja Euroopa Parlamendi saadik Roberto Vannacci, rõhutas Politico.
Kuna valimised toimuvad tõenäoliselt juba järgmisel kevadel, on Vannacci parempopulistliku erakonna Rahvuslik Tulevik (Futuro Nazionale) toetus arvamusküsitlustes jõudsalt kasvanud.
Väljaande Politico küsitluste kohaselt on partei möödunud Meloni koalitsioonipartnerist, parempopulistlikust Liigast, ning jõudmas järele teisele partnerile, erakonnale Forza Italia.
Melonit, kes alustas oma poliitilist karjääri Itaalia postfašistliku liikumise noorteorganisatsioonis, ohustab uus konkurent eriti teravalt.
“Pole kahtlustki, et ollakse mures, kuidas Rahvusliku Tuleviku pakutavat konkurentsi ohjeldada,” märkis politoloog Marco Tarchi. “Kõik taandub tooni teravdamisele. Teemad – julgeolek, sisseränne, identiteet – on jäänud samaks.”
Võidukalt lõppenud 2022. aasta valimiskampaanias lubas Meloni ebaseadusliku rände ohjeldamiseks kehtestada Itaalia rannikul mereblokaadi. Kuigi seda plaani ei viidudki ellu, rajas Meloni valitsus Albaaniasse kinnipidamiskeskused, kuhu paigutatakse sisserändajad nende varjupaigataotluste läbivaatamise ajaks.
Vannacci, kelle kampaania keskendub julgeolekule ja rangele immigratsioonipoliitikale, nõuab veelgi radikaalsemat lahendust ehk nn remigratsiooni. See on seni täpsemalt lahti kirjutamata plaan, mis peaks innustama sisserändajad kodumaale naasma.
Ceuta kriis, mille käigus tungisid kümned tuhanded migrandid Hispaania eksklaavi Aafrikas, andis Melonile võimaluse näidata, et ebaseadusliku rände vastu võitlemine on valitsuse jaoks endiselt absoluutne prioriteet.
Meloni reageering oli sisepoliitiliste kalkulatsioonide tulemus, ütles vasakpoolse Demokraatliku Partei Euroopa Parlamendi saadik Giorgio Gori. “Itaalia peaminister püüab valijaskonda kindlustada, näidates, et on truu parempoolsetele loosungitele ja propagandale nii rändeküsimustes kui ka laiemalt,” lisas ta.
Rooma Luiss Guido Carli ülikooli riigiteaduste osakonna direktori Giovanni Orsina sõnul on Meloni praegune peamine eesmärk vältida olukorda, kus ka tema kodupartei Itaalia Vennad (Fratelli d’Italia) hakkaks hääli kaotama. See on ka ettevalmistus võimalikuks liiduks Vannacciga enne või pärast järgmise aasta valimisi, lisas ta.
“Vannacci on arvamusküsitlustes jõudsalt toetust kasvatanud, eriti viimase kahe kuu jooksul,” lausus küsitlusfirma YouTrend esindaja Lorenzo Pregliasco, märkides, et Rahvusliku Tuleviku toetus ulatub üle seitsme protsendi.
“Ilma Vannaccita võiksid paremtsentristid eelseisvad valimised kaotada,” ütles ta. “Need seitse protsendipunkti on väga olulised.”
Meloni lähikondlane ja Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsiooni kaasesimees Nicola Procaccini eitab, et peaminister on muutnud oma poliitikat pelgalt Vannacci tõttu.
“Ta seisukohad on need, mis alati,” ütles Procaccini. “Ta lihtsalt ei olnud see rassistlik ja ksenofoobne fašist, kellena teda ametisse astudes kujutati. Ja ta ei ole seda ka praegu.”
Ühtlasi on proovile pandud Meloni toetus Ukrainale, kuna nii Liiga kui ka Vannacci pooldavad pehmemat liini Moskva suunal, on vastu Kiievile antavale sõjalisele abile ega toeta kaitsekulutuste suurendamist.
Kuigi Meloni on kujutanud end Ukraina tugeva toetajana, on tema sõltumine Liigast tähendanud, et Itaalia panus on nelja aasta jooksul olnud vaid kolm miljardit eurot – see teeb iga Itaalia kodaniku kohta umbes ühe euro kuus.
Samuti on Itaalia keeldunud liitumast NATO programmiga PURL – möödunud suvel loodud relvaostuskeemiga, mis käivitati pärast seda, kui USA president Donald Trump lõpetas uute sõjalise abi kohustuste võtmise Kiievi ees.
Just Ukraina küsimus on see, kus ilmneb Meloni ja Vannacci tegelik erimeelsus, väitis politoloog Tarchi. “Muidu on lõhe nende vahel vaid retoorikas ja kunstlikult võimendatud,” lausus ta.
Meloni liitlased ei ole välistanud liitu Vannacciga, kuid rõhutavad, et see sõltub tema seisukohtadest põhiväärtustes, näiteks välispoliitikas.
“Kui ta taotleb Itaalia paigutamist Venemaa, Hiina, Iraani ja Põhja-Korea kõrvale, siis on ilmselgelt võimatu koostööd teha,” ütles Procaccini. “Aga kui ta valib hoopis Lääne – demokraatiad, lääneriigid, lääne liberaalsed demokraatiad –, siis saame kindlasti koos tegutseda.”