Birminghamis alanud kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel ei õnnestunud Adam Kellyl ega Viola Hambidge’il edasi pääseda.
Meeste vasaraheites sai Kelly esimesel katsel kirja 68.63, riivates vasaraga võrku. Teisel katsel lendas vasar võrku ja Kelly tulemust kirja ei saanudki, kolmandal katsel tegi ta enda parima tulemuse, heites 71.63. Sellest siiski edasipääsuks ei piisanud, kokkuvõttes sai ta 22. koha.
“Tundsin alguses, et midagi oli täiesti valesti. Vaatasime videot, olid suured vead, proovisime neid parandada, aga see oli raske,” rääkis Kelly ERR-ile. “Kvalifikatsioonis oli keskmine tase väga kõrge. Pidin üritama heitma 74.50. Kolmandal katsel hakkasin midagi tundma, osa minust lootis, et see läks kaugemale. Aga täna oli vaja 75 meetrit.”
Normi – 78 meetrit – täitsid kaks meest, kui ungarlane Bence Halasz heitis 79.58 ja Tšehhi esindaja Volodymyr Myslyvcuk heitis 79.61. Viimasena pääses lõppvõistlusele tulemusega 75.22.
Naiste 400 m tõkkejooksus tänavu Eesti rekordi 56,00-ni viinud Viola Hambidge jooksis Birminghamis 56,66, mis on U-23 vanuseklassi Eesti tippmark. “Suhteliselt ainuke jooks, mis mul sammuliselt ei klappinud sel hooajal, ei ole rahul,” tunnistas äärmiselt pettunud Hambidge ERR-ile. “Enesetunne on hea olnud, ma ei tea….”
Poolfinaalidesse pääsesid aegade võrdluses 12 paremat, Hambidge oli eeljooksudes 17. Viimasena viis edasi aeg 56,34.
Hambidge’i treener Rasmus Mägi oskas aga hoolealuse esituses ka positiivset näha. “Ma arvan, et ta jooksis elu kiireima alguse, aga ma arvan ka, et senise hooaja kõige keerulisemad tingimused tuule mõistes ja see ilmselt kulutas teda natuke liiga palju. Kaheksas ja üheksas tõke olid need, mis päris selliselt ei klappinud, nagu siiani tavaliselt, aga see ongi kõik selle osa,” arutles Mägi. “Tal ongi võrdlemisi lühike tõkkejooksja karjäär, alla 20 stardi elus. Mul on hea meel, et ta EM-ile jõudis ja tegi sellise täitsa normaalse jooksu ära . Viola on tegelikult teinud väga täisväärtusliku hooaja, just tippspordi mõistes. Mina ei pea teda enam noorsportlaseks, see EM-ile jõudmine oli asjade loogiline jätk. See, kuidas ta juba seda distantsi tajub, on hea näha.”
Küsimusele, kuidas on olla treenerina EM-il, vastas Mägi: “Ega see ei ole ka nüüd päris esimene kord, aga hoopis teistsugune vastutus, hoopis teistsugused tunded iseendas ja kohati ka selline nõutu olek. Treenerid ju hoiavad tagaplaanile ja tegutsevad vaikselt taustal, eks ma seda proovin balansseerida. Kindlasti on elemente, mida saan rakendada enda sportlasteest lähtudes, aga treeneritöö on midagi muud kui tippsportlaseamet.”