Kolm konföderatsiooni panid kirja ühisavalduse, milles kritiseerivad praegust FIFA presidenti Gianni Infantino tööd.
Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Kariibi piirkonna jalgpalliliidud avalikustasid ühisavalduse, kus kritiseeritakse FIFA presidendi Gianni Infantino poolt tagatubades kokku pandud plaani müüa MM-finaalturniiri osakud erainvestoritele. Kui sellele järgnes pahameeletorm, siis pühiti see mõte mõneks ajaks vaiba alla.
Samuti on Infantino saanud kriitikat selle eest, et iga MM-mängu mõlemal poolajal leidis aset kolmeminutiline reklaamipaus, mida nimetati joogipausiks, lisaks toimus enneolematu vaheajasõu finaalis. Ja mõistagi ei saa unustada USA ründaja Folarin Baloguni mängukeelu tühistamist, mille pakkus välja Ameerika Ühendriikide president Donald Trump. Hiljuti kirjutas Daily Telegraph ka sellest, kuidas UEFA maksis kunagise peasekretäri Infantino väidetavale armukesele kopsaka lahkumishüvitise.
FIFA on kümme aastat presidendiametis püsinud Infantinot kaitsnud ning väitnud, et pealtnäha rasketel aegadel ollakse tema selja taga, sõnades, et suure juhi vastu käib laimukampaania.
Soccernet.ee avaldab Aleksander Ceferini (UEFA president), Salman Bin Ibrahim Al Khalifa (AFC president), Victor Montagliani (Concacafi president), Theodore Theodoridise (UEFA peasekretär), Datuk Seri Windsor Johni (AFC peasekretär) ja Philippe Moggio (Concacafi peasekretär) allkirjastatud avalduse täismahus:
“Kallis jalgpallipere!
Jalgpall on maailma suurim ühine kirg. See ei kuulu ühelegi üksikisikule ega institutsioonile. See kuulub mängijatele, fännidele, klubidele, liikmesliitudele ja kõigile institutsioonidele, kelle ülesanne on selle tulevikku kaitsta. Just sellest põhimõttest lähtudes räägime täna kollektiivselt kui oma liikmeid esindavad konföderatsioonid.
Viimase kümnendi jooksul toimunud areng on olnud reaalne. Kuid see edasiminek ei ole kunagi olnud ühe inimese töö. See on olnud FIFA, konföderatsioonide, liikmesliitude ja tuhandete inimeste ühise töö tulemus, kes pühendavad oma elu sellele mängule.
Turniiride laiendamine, 2030. ja 2034. aasta FIFA maailmameistrivõistluste korraldusõiguse andmine ning liikmesliitudele ressursside jagamine — need olid ühised saavutused, milles lepiti kokku üheskoos ja mis viidi ellu üheskoos.
Asi ei ole rahas. Konföderatsioonid on juba kutsunud üles FIFA tohutuid olemasolevaid reserve vastutustundlikult jagama, et veelgi tugevdada investeeringuid liikmesliitude arengusse.
Samuti ei ole asi selles, et mõni liikmesliit võiks kaotada talle välja teenitud toetuse, hoolimata meie liikmesliitude suunal külvatavast hirmust, mille eesmärk on väita vastupidist. Samuti ei ole küsimus võistluste laiendamise, maailmameistrivõistluste kohtade jaotuse ega ühegi muu kollektiivselt vastu võetud otsuse ümbervaatamises. Need otsused tehti ühiselt ja need peavad jääma jõusse.
Asi on milleski palju põhimõttelisemas: mängu aususes ja nende aususes, kes on valitud juhtima.
Juhtimine jalgpallis ei ole omand. See ei tähenda võimu enda käes hoidmist ega võimu nõudmist, et seda endale hoida. See on kohustus teenida jalgpalliperet, kes on selle vastutuse juhile usaldanud. Kui usaldus murtakse pettuse kaudu ja üksikisik seab end kollektiivist, kes talle võimu usaldas, kõrgemale, on see teenimiskohustus hüljatud.
FIFA hiljutises kirjas asepresidentidele ja 211 liikmesliitudele tunnistatakse, et protsessis tehti vigu. Selles käsitletakse toimunut kommunikatsiooniprobleemina, kuigi jalgpallimaailm nägi tegelikult otsustusvõime puudumist. Ettepanek, mida suruti läbi väga lühikese ajakava jooksul, ilma sisulise konsulteerimiseta ning mille puhul püüti jõuda tähtajani enne, kui liikmesliitudel oli võimalik selle tingimusi põhjalikult läbi vaadata, ei ole lihtsalt tähelepanematusest sündinud viga — see oli kavandatud viisil, mis pidi piirama selle kontrollimist.
FIFA ei tunnistanud, et ettepanek ise oli olemuslikult vale. Endiselt puudub tunnistus, et katse müüa osalust FIFA maailmameistrivõistlustel oli ränk otsustusviga — mitte pelgalt menetluslik eksimus, vaid põhimõtteline usalduse rikkumine nende institutsioonidega, kelle teenimiseks FIFA üldse eksisteerib.
FIFA on samuti lubanud esitada nende sündmuste kohta FIFA nõukogule täieliku raporti. Taas ei tunnistata, et nii tõsise otsustusvea korral eeldaks hea juhtimistava, et ülevaatuse viiks läbi täielikult sõltumatu kolmas osapool, mitte FIFA ise, selle töötajad ega ükski jalgpallimaailma huvirühm. FIFA administratsioon ei tohiks ülevaatuse läbiviimisel mingit rolli mängida.
Nagu varasemas kirjavahetuses märgitud, tuleb kõik asjakohased dokumendid ja andmed säilitada vastavalt UEFA juhistele dokumentide säilitamise kohta.
FIFA saadetud kiri kinnitab samuti, et Marokos toimunud juhtkonna kohtumisel viibis kohal vaid üks valitud ametnik. Ühtegi FIFA nõukogu liiget ega liikmesliitude esindajat ei kutsutud osalema. Kohal oli üksnes FIFA juhtkomitee, mis koosneb FIFA palgal olevatest kõrgematest töötajatest.
See hiljutine kohtumine, kuhu kutsuti välismaale vaid valik liikmeid FIFA juhtkomiteest — mitte kogu komiteed —, selle asemel, et juhtkond oleks sõitnud Zürichisse, et tegeleda FIFA keskmes oleva kõige olulisemaga ehk oma töötajatega, süvendab neid muresid veelgi ning näitab, et jätkub sama käitumismuster, mis on meid tänasesse olukorda toonud. See ei ole mängu eestkostja käitumine, vaid inimese käitumine, kes usub, et mäng peab talle aru andma.
Seal, kus peaks olema vastutuse võtmine, valitseb vaikus; seal, kus peaks olema avatus, on distantseerumine. Need ei ole omadused, mida jalgpall oma juhtkonnalt väärib. Seetõttu oleme selle seisukoha võtnud — mitte kergekäeliselt ega üksinda, vaid üheskoos ja kohustusest selle mängu ees, mida me teenime.
Jalgpalli tugevus on alati seisnenud selle ühtsuses. Kutsume nüüd üles seda ühtsust austama ning toetama juhtimist, mis teenib jalgpalli, mitte ei püüa seda käsutada,” seisab teates.
FIFA presidendivalimised toimuvad järgmise aasta kevadel, vastaskandidaate saab esitada 18. novembrini.