Nende rakettide Ukrainale andmist on analüüsinud Robert Lansingi Ülemaailmsete Ohtude ja Demokraatiauuringute Instituut (RLI), mille põhihinnang on: „Poliitiliste volituste andmine Pikendatud Lennuulatusega Ründerakettide (Extended Range Attack Missiles – ERAM) kasutamiseks Venemaa mobiilsete operatiiv-taktikaliste raketisüsteemide ja neid toetava sõjalise taristu vastu võib teenida USA huve piiratud sunnivahendina, mis suurendab Venemaa raketikampaania hinda, nõudmata Ameerika vägede otsest osalemist.“ RLI sõnul oleks peamine eesmärk mitte Venemaa kogu operatiiv-taktikaliste võimekuste füüsiline hävitamine, mis ei ole ei realistlik ega sõjaliselt saavutatav, vaid pigem Venemaa sundimine oma raketioperatsioonide läbiviimise viisi fundamentaalselt muutma.

Moskvat sunnitaks nii oma rakettide stardiseadeldisi ja toetusüksusi ümber paigutama Ukraina piirist kaugemale, muutma kasutuskohti sagedamini, eraldama täiendavat elavjõudu ja tehnikat vägede kaitseks, suurendama raketibrigaade kaitsvate õhutõrjevahendite arvu, vähendama aega, kui stardiseadeldised on ettevalmistatud tulepositsioonidel, panustama rohkem ressursse varjamisele, pettetegevusele ja hajutamisele ning leppima oluliselt suurema ohuga kallitele stardiseadeldistele ja väljaõpetatud meeskondadele.

Peamine kasu Ukraina ja USA jaoks oleks RLI sõnul operatiivne ja strateegiline, mitte puhtalt kineetiline. Eesmärk oleks hävitada Venemaa operatiiv-taktikaliste raketivägede turvatunne ja kahandada oluliselt Moskva ballistiliste rakettide Ukraina vastu kasutamise vabadust.

ERAM-i omadused

ERAM on USA juhitud programm suhteliselt odava kaugmaa õhust väljalastava masstootmiseks ja Ukrainas praegu kasutatavate lahingulennukitega integreerimiseks optimeeritud tiibraketi väljaarendamiseks.

USA kaitseministeeriumi ametlikel andmetel arendavad raketti USA, Taani ja Holland.

2025. aasta augustis kiitis USA välisministeerium heaks 3350 ERAM-i raketi potentsiaalse müümise Ukrainale koos spoofing’ukindlate GPS/INS navigatsioonisüsteemide, missiooniplaneerimistarkvara, väljaõppe, tehnilise toetuse ja seotud varustusega. Kogu paketi hinnanguline väärtus oli 825 miljonit dollarit.

Avalike allikate andmetel on raketi lennuulatus umbes 450-480 kilomeetrit, kuigi seeriatootmises raketi lõplik sooritusvõime võib sõltuda konfiguratsioonist, lõhkepeast, lennuprofiilist ja väljalaskmistingimustest.

Ukraina probleemid ballistiliste rakettidega

Vene operatiiv-taktikalise ballistilise raketisüsteemi Iskander-M raketi avalikult teatatud lennuulatus on umbes 500 kilomeetrit.

Nende mobiilsus, kiire kasutamise võimalus ja tegutsemine Venemaa territooriumil võimaldavad Moskval hoida olulist osa Ukrainast pidevas ohus ja jääda ise enamiku Ukraina süsteemide lennuulatusest välja.

Ballistilised raketid kujutavad endast Ukrainale kõige keerulisemat sõjalist probleemi, sest:

  • neil on äärmiselt lühike lennuaeg;

  • nende saabumisest hoiatamise võimalused on piiratud;

  • need on manööverdamisvõimelised lennu lõppfaasis;

  • on suhteliselt vähe õhutõrjesüsteeme, mis suudavad neid usaldusväärselt tõkestada;

  • püüdurraketid maksavad palju;

  • need on tõhusad linnade, kriitilise energiataristu, lennuväljade, logistikakeskuste ja sõjaliste rajatiste vastu.

Puhtalt kaitsestrateegia ehk kallite püüdurrakettide väljalaskmine iga ballistilise rünnaku vastu ei ole piisav, sest isegi edukas raketi tõkestamine jätab terveks:

„Järelikult tuleb USA poliitilist otsust lubada Ukrainal anda lööke stardiseadeldistele ja toetavale sõjalisele taristule, mis vastutab ballistiliste rünnakute eest, vaadelda raketikaitse täiendusena, mitte selle asendajana,“ kirjutab RLI.

Strateegiline mõju

Võime rünnata Vene raketivägesid seaks Moskva põhimõtteliselt uue operatiivse dilemma ette, märgib RLI. Vene sõjalised planeerijad peaksid valima kahe ebasoovitava võimaluse vahel: kas säilitada raketilöökide praegust intensiivsust, seades kallid stardiseadeldised ja välja õppinud meeskonnad suuremasse ohtu või võtta raketikampaania hoogu maha, paigutades väed sügavamale Venemaa territooriumile.

Kui Venemaa on sunnitud muutma on raketivägede asetust, riskib ta kaotada suure osa strateegilistest eelistest, mida tema raketikampaania praegu annab, mille hulgas on:

  • Ukraina tsiviilelanikkonna pidev terroriseerimine;

  • pidevad rünnakud kriitilise taristu vastu;

  • löögid Ukraina lennubaaside pihta;

  • rünnakud logistikakeskuste ja sõjalise juhtimise taristu pihta;

  • Ukraina tagala pideva surve all hoidmise psühholoogiline mõju.

Seega ei ole eesmärk mitte ainult rakettide stardiseadeldiste hävitamine, vaid Venemaa kogu ballistiliste rakettide kampaania operatiivse tõhususe vähendamine.

Venemaa peaks raketibrigaade ümber paigutama, suurendama vägede kaitset, tugevdama õhutõrjet, tegelema rohkem elektroonilise sõjapidamisega, asendama kahjustatud või hävitatud stardiseadeldised ning õpetama välja asendusmeeskonnad.

RLI sõnul saaks USA piiratud luba rünnata Venemaa ballistiliste rakettide väljalaskmise objekte esitada mitte sõja laiendamise, vaid kalibreeritud vahendina, mis on mõeldud Moskva sundimiseks läbirääkimistele, tugevdades samas Washingtoni positsioone potentsiaalse vahendajana.

Täiendav sõjaline kasu oleks kallite Patrioti püüdurrakettide väiksem kulu.

ERAM läbirääkimishoovana

RLI toob esile, et ERAM-i kasutamise luba ei ole tingimusteta ega alaline poliitika, vaid luba saab:

„Selles mõttes muutub ERAM enamaks kui sõjaline võimekus – see muutub paindlikuks sunnimehhanismiks, mida saab kohandada vastavalt arengutele lahinguväljal ja läbirääkimislauas,“ kirjutab RLI.

Eelmisel aastal kirjutati, et Ukraina peaks esimesed 840 ERAM-it saama tänavu oktoobri lõpuks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (28)