Ekvaatorilähedases vööndis, 60. põhja- ja lõunalaiuskraadi vahel, oli merepinna keskmine temperatuur eelmisel kuul 20,96 °C. See ületas senise, 2023. aastal mõõdetud rekordi (20,89 °C).
Copernicuse kliimateenistuse teatel oli möödunud kuu maailma mõõtmisajaloos soojusel teine juuli: keskmine temperatuur oli 1,47 °C kõrgem kui tööstusrevolutsioonieelne keskmine.
Lääne-Euroopas oli seejuures ajaloo kuumim juuni ja juuli, kus pikaajaline põud ja kuumus õhutasid laiaulatuslikke maastikupõlenguid.
Juulis tõusis Atlandi rannikul ja Vahemere lääneosas merepinna temperatuur rekordkõrgele, tekitades laiaulatuslikke ja ränki merelisi kuumalaineid. Vesi püsis erakordselt soe ka suuremas osas troopilises Vaikses ookeanis, kus El Niño tingimused prognooside kohaselt lähikuudel veelgi tugevnevad.
El Niño on Vaikse ookeani looduslik ilmastikunähtus, mis koostoimes inimtekkelise kliimasoojenemisega kergitab globaalset temperatuuri ning põhjustab äärmuslikumaid ilmastikuolusid.
Ookeanid on maakera olulised kliimaregulaatorid: need neelavad suurema osa kasvuhoonegaaside tekitatud liigsoojusest ning toodavad poole Maa hapnikust.
Ookeanide soojenemise üks tõsisemaid tagajärgi on meretaseme tõus. Soojenedes vesi paisub ning see soojuspaisumine moodustab umbes kolmandiku senisest veetaseme tõusust. Paisuv meri tungib järjest enam madalatele rannikualadele ja saareriikidesse.
Soojem vesi tekitab pikemaid ja intensiivsemaid merelisi kuumalaineid, mis pleegitavad massiliselt korallriffe ning hävitavad pruunvetikaid ja kalavarusid. Samuti aurustub soojemalt ookeanipinnalt õhku rohkem soojust ja niiskust, mis muudab troopilised tormid võimsamaks ning toob kaasa tugevamaid paduvihmu.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (19)