Türgi parlament võttis esmaspäeval vastu seaduse, millega luuakse õiguslik raamistik keelustatud Kurdistani Töölispartei (PKK) laialisaatmiseks. Tegemist on olulise sammuga aastakümneid kestnud konflikti lõpetamiseks kurdi vähemusega Türgis, mille on hukkunud kümneid tuhandeid inimesi.
Seadus annab õigusliku kaitse paljudele endistele PKK võitlejatele, kes ei ole toime pannud konkreetseid kuritegusid, ning võimaldab osadele PKK liikmelisuse eest süüdimõistetutele vanglakaristuste peatamist. See peaks hõlbustama nende ühiskonda naasmist.
Seadus võeti 600-kohalises parlamendis vastu 468 poolthäälega. Sellele andsid toetuse president Recep Tayyip Erdoğani võimupartei AKP, selle rahvuslikud liitlased MHP ning kurdimeelne DEM-partei.
Tegemist on Ankara seni kõige konkreetsema sammuga rahuprotsessis kurdidega pärast seda, kui PKK vangistatud liider Abdullah Öcalan kutsus 2025. aasta veebruaris organisatsiooni relvadest loobuma ja laiali minema. PKK teatas 2025. aasta mais, et lõpetab relvastatud võitluse ja saadab organisatsiooni laiali. Kaks kuud hiljem põletas rühm võitlejaid Põhja-Iraagis toimunud tseremoonial sümboolselt oma relvad.
Türgi, USA ja Euroopa Liit käsitlevad PKK-d terroriorganisatsioonina. Organisatsioon alustas relvastatud mässu 1984. aastal. Konfliktis on hukkunud üle 40 000 inimese, see on tekitanud peamiselt kurdidega asustatud Kagu-Türgis suurt majanduslikku kahju ning süvendanud aastakümneid poliitilisi ja ühiskondlikke lõhesid riigis.
Seaduse eesmärk on lahendada üks rahuprotsessi keskseid küsimusi: mis saab tuhandetest PKK liikmetest pärast seda, kui organisatsioon loobub oma sõjalisest ja organisatsioonilisest struktuurist.
Protsess sai avalikult alguse 2024. aasta oktoobris, kui MHP juht Devlet Bahçeli, keda on pikka aega tuntud tema karmide seisukohtade poolest kurdi relvarühmituste suhtes, tegi ootamatu ettepaneku, et Öcalan võiks esineda parlamendis ja teatada PKK laialisaatmisest.
2025. aasta augustis moodustatud parlamendikomisjon kuulas seejärel ära poliitikuid, ametnikke, kodanikuühiskonna esindajaid ja teisi osapooli ning soovitas seadusandlikke muudatusi, mis reguleeriksid desarmeerimise ja ühiskonda taaslõimimise protsessi.
Uus seadus ei lahenda iseenesest laiemaid kurdide nõudmisi, sealhulgas ulatuslikumate poliitiliste ja kultuuriliste õiguste küsimust, terrorismivastaste seaduste muutmist ega Öcalani staatust. Öcalan on Imrali saarel vangistuses alates 1999. aastast.
Türgi valitsus on kirjeldanud algatust osana eesmärgist luua terrorivaba Türgi, samal ajal kui kurdi poliitikud on rõhutanud, et püsiv rahu eeldab ulatuslikumaid demokraatlikke ja õiguslikke reforme.