USA president Donald Trump lahkus juuli alguses Türgis toimunud NATO tippkohtumiselt salajase sõjalise lennuga, samal ajal kui Valge Maja teatas, et ta lendab presidendilennuki Air Force One pardal. Ebatavalise sammu tingis Iraanist lähtunud Trumpi mõrvamise oht, kirjutas väljaanne The Washington Post esmaspäeval.
Trump oli NATO tippkohtumiseks Ankarasse lennanud Katari annetatud ja äsja renoveeritud lennukiga, kuid lahkus Türgist ootamatult vana Air Force One’i pardal. See tekitas küsimusi uue lennuki turvalisuse kohta, teatas Washington Post.
NATO tippkohtumine oli uue lennuki esimene välisreis. Selle kiire moderniseerimine oli tekitanud küsimusi nii lennuki maksumuse kui ka turvalisuse kohta. Tippkohtumine toimus Iraaniga külgnevas Türgis ajal, mil USA konflikt Iraaniga oli eskaleerumas.
Enne Ankarast lahkumist teatas Trump oma sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social, et kasutab “vanade aegade mälestuseks” vana helesinist Air Force One’i, et lennata Suurbritanniasse, sealsesse Mildenhalli õhujõudude baasi. Samal ajal pidi uus lennuk peatuma samas baasis, et seal paiknevad USA sõjaväelased saaksid lennukiga tutvuda.
Pärast seda, kui Trump oli Ankara lennujaamas kaamerate ees vana Air Force One’i pardale läinud, viidi ta aga salaja lennujaama toitlustusautoga väiksema lennuki juurde – USA õhujõudude C-32A pardale, kirjutas Washington Post, tuginedes operatsiooniga kursis olnud USA ametnikule ja tema käsutuses olnud materjalidele.
Ajalehe andmetel käivitas sellise pettemanöövri tõsiseltvõetav oht Trumpi vastu. Sarnast võtet kasutati 2000. aastal, kui president Bill Clinton lendas Pakistani märgistamata valitsuslennukiga, samal ajal kui ametlik Air Force One saadeti sihilikult peibutuslennukina.
Seekord arvasid ajakirjanikud, et reisivad koos Trumpiga vanal Air Force One’il, mida tegelikult kasutati peibutuslennukina. Neile anti korraldus hoida lennuki pressikabiinis aknakatted suletuna. Washington Posti andmetel arvasid lisaks ajakirjanikele ka mõned Valge Maja töötajad, et president viibib lennuki pardal.
Kui ajakirjanikud hiljem küsisid Trumpilt, miks nad pidid lennu ajal aknakatted kinni hoidma, vastas ta, et nad olid “tõenäoliselt ohtlikul lennul”. Seejärel lisas ta: “Aga kui mina lähen, lähete teie ka. Eks?”
Trumpi vedanud C-32A lendas Suurbritanniasse, saabudes sinna umbes kell 22.20, samal ajal kui vana Air Force One koos meediaga jõudis kohale mõni minut hiljem. Ajalehe sõnul ei ole teada, kuidas Trump C-32A-lt tagasi vana Air Force One’i pardale viidi.
Trumpi pressimeeskond teatas, et president väljus vana Air Force One’i trepist kell 22.56 kohaliku aja järgi. Ta näitas ajakirjanikele V-märki, kuid ei läinud nendega rääkima. Seejärel tervitas ta lähedal asunud sõjaväelasi ning suundus Katari annetatud uue lennuki juurde.
Kui Valgelt Majalt küsiti kommentaari kolmanda lennuki kasutamise ja salajase lennu kohta, edastas Valge Maja kommunikatsioonidirektori Steve Cheungi avalduse, mille kohaselt on Katari annetatud lennuk varustatud kõrgetasemeliste turvameetmetega, mis tagavad presidendi ja tema töötajate ohutuse.
“Nagu president on hiljuti öelnud, on Ameerikal palju vaenlasi, kes on võtnud ta sihikule, ning me kasutame nende ohtude käsitlemiseks kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid,” ütles Cheung. Sama avalduse edastas Valge Maja ka Washington Postile.
Pentagon ei vastanud kohe kommentaaripalvele.
Trumpi valitud punase, valge, tumesinise ja kuldse värvilahendusega uus lennuk on Boeing 747, mille Katar annetas USA-le eelmisel aastal. Lennuki kohandas kaitsetööstusettevõte L3Harris Technologies. See pidi olema ajutine lahendus ajal, mil Boeingil on raskusi uue põlvkonna Air Force One’i lennukite tarnimisega, mis on juba märkimisväärselt hilinenud.