Pöördumise koopia edastati Riigikogu maaelukomisjonile.
Euroopa sealihaturu hinnalangus, mis algas 2025. aasta sügisel, on viinud sigade kokkuostuhinna Eestis püsivalt alla tootmise omahinna. Tootmise keskmine omahind on ligikaudu 1,90 eurot rümbakilogrammi kohta, kuid Saksamaa hinnanoteering, mille alusel kujuneb ka Eesti kokkuostuhind, langes juuli alguses 1,40 euroni.
Praeguse hinnataseme juures toodab iga turustatud nuumsiga ettevõtjale kahjumit.
Praeguse hinnataseme juures toodab iga turustatud nuumsiga ettevõtjale kahjumit ning sektori kogukahjum ulatub hinnanguliselt 17,6 miljoni euroni aastas.
Eesti sealihaga isevarustatus on langenud 79,2 protsendilt 2021. aastal 63,4 protsendile 2025. aastal. Samal ajal on sealiha tarbimine kasvanud ja import suurenenud 35 000 tonnilt 46 300 tonnini aastas. Sealiha on Eestis enim tarbitav lihaliik – keskmiselt 42 kilogrammi inimese kohta aastas.
«Praegune kriis ei ole tingitud Eesti tootjate ebaefektiivsusest, vaid Euroopa turuhäirest, mille põhjused asuvad väljaspool meie tootjate mõjuvõimu. Kui kodumaine tootmisvõimsus kaob, ei taastu see aastaid – põhikarja ja geneetilise baasi ülesehitamine võtab kolm kuni viis aastat. Tootmisvõimsuse säilitamine täna on oluliselt odavam kui selle taastamine homme,» ütles Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse liige Anu Hellenurme.
Ühe 1000 põhikarjaemisega seakasvatusettevõtte tegevuse lõppemine tähendaks umbes 2400 tonni võrra väiksemat kodumaist sealihatoodangut aastas, isevarustatuse langust alla 60 protsendi ning lööki ligikaudu sajale töökohale väärtusahelas.
Pöördumises rõhutatakse, et hinnakriis ei puuduta üksnes seakasvatajaid, vaid kogu väärtusahelat alates söödatootmisest ja aretusest kuni veterinaaria, transpordi, lihatööstuse, bioenergia ja kaubanduseni. Ühe 1000 põhikarjaemisega seakasvatusettevõtte tegevuse lõppemine tähendaks umbes 2400 tonni võrra väiksemat kodumaist sealihatoodangut aastas, isevarustatuse langust alla 60 protsendi ning lööki ligikaudu sajale töökohale väärtusahelas.