Salaoperatsioon viidi läbi ajakirjanike ja osa Valge Maja personali teadmata. Nemad arvasid, et lendavad sama lennukiga kui president, kirjutab WP, viidates läbi vaadatud materjalidele ja anonüümseks jäänud ametiisikutele.
USA administratsioon on väitnud, et Trump lahkus Türgist 8. juulil vana presidendi lennukiga. Trump ise teatas sotsiaalmeedias, et kasutab „endist presidendi lennukit“ (inglise keeles „former Air Force One“), mitte lennukit, millega ta Türgisse lendas ehk Katari kingitud Boeing 747-8. Katari kingitud lennuki turvalisus on kahtluse alla seatud ja Trump ise ütles juulis, et see läheb täiendavale ümberehitamisele.
Ankaras ronis Trump kaamerate ees vana presidendi lennuki pardale, aga veeti mõni minut hiljem salaja lennujaama toiduveokiga teisele lennukile, USA õhujõudude C-32A-le, teatasid allikad ja selgub WP läbi vaadatud materjalidest.
Trumpi tegelik asukoht oli USA avalikkuse ja paljude kõrgete ametnike eest tunde varjatud. WP teatel on siiani ebaselge, kui palju on administratsioon selle kohta avaldanud.
Juhtunut kommenteeris WP-le Valge Maja kommunikatsioonidirektor Steven Cheung.
„Uus Air Force One on moodne lennuk, mis on kohandatud kõrgetasemeliste julgeolekuprotokollide järgi, mis tagavad presidendi ja tema personali ohutuse,“ öeldakse Cheungi avalduses. „Nagu president on hiljuti öelnud, on Ameerikal palju vaenlasi, kes teda silmas peavad, ja me kasutame kõiki vahendeid, mis on meie käsutuses, nende ohtudega tegelemiseks.“
Pentagoni pressiesindaja suunas küsimused Valgele Majale. Salateenistuse esindaja ei vastanud kommentaaripalvele.
Avalikult on Valge Maja korranud, et Trump lahkus Türgist vana sini-valge Boeing 747-ga, mis oli presidendi lennuk enne, kui Trump hakkas kasutama Katari kingitud lennukit.
Läbi viidud operatsioon rõhutab selle mure suurust, mis USA julgeolekuametnikel oli Trumpi ohutuse pärast Iraani naaberriigis Türgis, märgib WP.
Usutav Iraaniga seotud oht Trumpile käivitas allika sõnul petteoperatsiooni. New York Times ja CBS News teatasid juulis, et luureametnikud tegid kindlaks konkreetse rünnakuohu presidendi või tema lennuki vastu, mis kutsus esile täiendavad ettevaatusabinõud.
Trump oli enne Türgisse lendamist uut Katari kingitud Boeing 747-8 alles kasutama hakanud. Enne seda oli seda sadade miljonite dollarite eest ümber ehitatud, aga sellel puuduvad ikkagi mõned eelmisel lennukil olemas olnud kaitsevahendid.
Trumpi Türgist minema toimetamiseks kasutati osaliselt tehnikat, mis on aeg-ajalt avalikuks tulnud. Näiteks 2000. aasta märtsis Pakistani pealinna Islamabadi külastades astus USA tollane president Bill Clinton välja eraldusmärkideta valgest lennukist, mis ametlikule presidendi lennukile järgnes.
Pärast NATO tippkohtumist Ankaras lahkus esimesena 8. juuli õhtul uus Katari kingitud lennuk. Seejärel läks Trump vana sini-valge presidendi lennuki pardale ja lehvitas kaameratele. Edasi läks Trump koos mõne abiga lennujaama toiduveokisse, mille furgoon oli tõstetud teisel pool lennukit teenindusukse juurde, rääkis allikas WP-le.
Trumpi saatnud ajakirjanike videos on näha, et toiduveoki kabiini sisenes ülikonnas mees. Furgoon lasti seejärel alla ja veok sõitis lähedal asunud väiksema lennuki C-32A juurde. Tegemist on ümberehitatud Boeing 757-200-ga. Furgoon tõsteti uuesti üles C-32A ukse juurde. Kui see alla lasti, väljus ülikonnas mees kabiinist ja kõndis trappi mööda üles lennukisse.
Sini-valge C-32A oli lennanud Ankarasse koos kahe presidendi lennukiga visiiti toetama.
Eraldi sisenes C-32A-sse USA kaitseminister Pete Hegseth, mis oli katse panna seda lendu välja nägema tüüpilisena, rääkis allikas WP-le.
Kuigi presidendi lennukitena kasutatavaid Boeing 747 nimetatakse tavaliselt „Air Force One’ideks“, on see tehniliselt võttes lihtsalt raadiosidekutsung, mis võidakse anda igale lennukile, mille pardal president parajasti viibib.
Kõnealusel juhul hägustati Trumpi asukohta WP allika sõnul veelgi, nii et C-32A, millega Trump Türgist Suurbritanniasse lendas, kasutas kutsungit „Reach 18“ või „RCH18“.
Lennunduskonto X-is „Thenewarea51“ märkis, et C-32A lendu jälgida võimaldavad süsteemid olid välja lülitatud. Kutsungid „Reach“ antakse tihti isikkoosseisu või sõjatehnikat vedavatele lendudele.
Endine Katari lennuk lendas Suurbritannia kuninglike õhujõudude Mildenhalli baasi kutsungiga „SAM 33“. SAM on tavaline lühend sõnadest „special air mission“ („õhu erimissioon“).
Vana presidendi lennuk Valge Maja personali ja ajakirjanikega kasutas aga kutsungit „AF1“, kuigi presidenti pardal ei olnud.
Pärast lennukite Suurbritannias maandumist toimetati Trump kuidagi jälle vana sini-valge presidendilennuki pardale, kust ta siis kaamerate ees pidulikult väljus.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (6)