Gröönimaal on tekkinud vaidlus Ameerika Ühendriikide naftakompanii Greenland Energy tegevuse üle, kui USA presidendi Donald Trumpi lähikonnaga seostatud ettevõte tõi piirkonda puurimisseadmed ilma kohaliku valitsuse loata.
Greenland Energy teatel võivad Gröönimaa idarannikul Jameson Landi piirkonnas peituda märkimisväärsed naftavarud, kuid kohalike võimude sõnul puuduvad uurimistöödeks ametlikud load, teatas Briti väljaanne The Guardian.
Ettevõte loodi 2025. aastal ning seda on seostatud president Trumpi lähikonnaga. Greenland Energy juht Larry Swets kuulub Trumpi lähedaste ringi, kuid on kinnitanud, et naftaprojekt ei ole seotud Ameerika presidendi ähvardatud Gröönimaa annekteerimisega, vahendas The Guardian.
Greenland Energy esindaja Paul Price väitis kohalikele kogukondadele, et ettevõte plaanib tuua Gröönimaale 300 konteinerit puurimisseadmetega, et saada kinnitust võimalike naftavarude olemasolu kohta. Price’i sõnul on firmal luba varustuse maale toomiseks ning esitatud on ka puurimistaotlused, mis ootavad võimude heakskiitu.
Gröönimaa ressursside ministeerium lükkas Price’i väited ümber, kinnitades, et ettevõttel ei ole hetkel ühtegi aktiivset luba ei uurimistöödeks ega nende ettevalmistamiseks.
Vaidlus võib areneda Greenland Energy ja Trumpi toetajate ning Gröönimaa võimude vaheliseks vastasseisuks. Ettevõtte toetajad kasutavad võimalikku naftavarude olemasolu Gröönimaal argumendina, millega nad püüavad õigustada Ameerika Ühendriikide soovi Taanile kuuluv territoorium oma kontrolli alla võtta.
Greenland Energy paistab olevat ainus ettevõte, mis teeb Gröönimaal konkreetseid puurimisplaane. Kuigi firmal ei ole veel vajalikke lubasid, on nad tellinud Arktika‑tingimusteks sobiva laeva, et vedada oma varustust Ameerikast ligi 4000 kilomeetri kaugusele Gröönimaa idarannikule, vahendas The Guardian.
“Septembris saabub veel materjali ja augustis peaks nende uurimuslik tegevus juba hoo sisse saama,” ütles Portugali väljaande Expresso hommikuprogrammi toimetaja Paulo Baldaia.
Ametlik tegevusluba puudub
Gröönimaa lõpetas 2021. aastal naftamaardlate uurimiseks litsentside väljastamise. Ressursiministri sõnul tehti otsus pärast 50 aastat tulemusteta puurimist põhjusel, et naftamaardlate uurimise ja tootmise keskkonnamõjud olid liiga suured.
Kehtima jäid vaid mõned üksikud litsentsid, millest osad kehtivad Jameson Landi piirkonnas ning kuuluvad Ühendkuningriigis registreeritud ettevõttele nimega 80 Mile.
Price on väitnud, et Jameson Landi piirkonnas võib peituda 1 triljoni dollari väärtuses toornaftat. “Teadlased usuvad, et see on seal. Aga enne, kui me need puuraugud puurime, ei tea me seda,” ütles Price.
Puuraugud kavatsetakse rajada piirkonda, mis on kaitstud ülemaailmse Ramsari konventsiooniga märgalade säilitamiseks. Gröönimaa lindude eksperdi David Boertmanni sõnul võib naftamaardlate uurimine ohustada piirkonnas pesitsevaid linde.
Greenland Energy börsiteatistest selgub, et ettevõtte plaanid saavad teoks vaid juhul, kui Gröönimaa valitsus annab loa puurimiseks ja võimaldab ettevõttel omandada osaluse hilisemas naftatootmises.
“Tegutseda ei saa enne, kui vajalikud load on välja antud. Pean veel kord rõhutama, et ettevõtte avalikud avaldused ei kajasta alati tegelikku olukorda,” ütles Gröönimaa maavarade minister Múte B Egede.
Gröönimaa valitsuse avalduses öeldi, et seadmete eemaldamise nõudmine “ei oleks proportsionaalne” ning märgiti, et loataotlus on endiselt menetluses.
Trump on varem kasutanud USA välispoliitikas teravat retoorikat ja ähvardanud rakendada survemeetmeid nende suhtes, kes tema plaanidele vastu seisavad.
Trump ütles juba oma esimese presidendiaja ajal 2019. aastal, et USA võiks Gröönimaa Taanilt osta. Ta teravdas oma retoorikat Taani ja Gröönimaa suunas järsult oma teise ametiaja alguses 2025. aastal ning vastasseis saavutas haripunkti tänavu jaanuari keskel, kui ta kuulutas, et USA liigub Gröönimaa omandamise suunas “ühel või teisel viisil”.
“Nad (ameeriklased – toim.) annavad mõista, et soovivad saavutada kokkuleppe ilma jõukasutuseta, kuid jätavad samas mulje, et võivad vajadusel survemeetmeid rakendada,” ütles Portugali väljaande Expresso rahvusvaheliste uudiste toimetaja Pedro Cordeiro. “Ma näen selgelt, et see võib juhtuda, kui luba jääb andmata, sest Trumpil on olnud kombeks vastumeetmeid kasutada nende suhtes, kes tema plaanidele vastu seisavad.”